Silt: haapsalu muusikakool

[caption id="attachment_471403" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ning Haapsalu muusika- ja kunstikooli direktor Liina Viiret kinnitavad, et Cyrillus Kreegi nimi jääb muusikakoolile alles. Foto Kaire Reiljan[/caption] Haapsalu muusika- ja kunstikooli liitmine üheks asutuseks muudab küll koolide juriidilist vormi, kuid koolide sisuline tegevus jääb samaks, kinnitavad Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ja mõlema kooli direktor Liina Viiret. Muusika- ja kunstikooli ühendamise otsustas Haapsalu linnavolikogu märtsi lõpus. Järgmisel nädalal hakkab volikogu kinnitama Haapsalu muusika- ja kunstikooli põhimäärust. Selle peale on muusikakooli lapsevanem Irma-Liisu Eberle algatanud petitsiooni, milles heidetakse linnavalitsusele ette muusikakooli tegevuse lõpetamist ja helilooja Cyrillus Kreegi nime kaotamist kooli nimest. Haapsalu aselinnapea Andres Kampmann ning Haapsalu muusika- ja kunstikooli direktor Liina Viiret selgitavad ühinemise tagamaid ja kooli tulevikku. Kuidas koolide liitmiseni jõuti? Liina Viiret (LV): Aastal 2014 analüüsi

Lihula muusika- ja kunstikoolil on põhjust Haapsalule kade olla. Ehkki seal on ühes õppeasutuses antud kunsti- ja muusikaharidust mitu kümnendit, pole seal pandud kooli nimeks Muku. Ega üheski teiseski linnas, kus ühendkool annab mõlemat huviharidust, näiteks Märjamaal, Tapal, Vändras, Mustvees ja Ahtmes. Haapsalus kaalutakse koolile lühendnime Muku, mis nii ilusti sobiks populaarse Eesti kunstimuuseumi (Kumu) alustatud trendiga. Nii oleks Haapsalu igapidi moekas – nii huvihariduse liitmise kui ka lühendi kasutamise poolest. Ühe lapsevanema algatatud ja mitukümmend allkirja saanud petitsioon nõuab ent Haapsalu muusikakooli kui juriidilise isiku lõpetamisotsuse tühistamist. Emma-kumma kooli lõpetamine on koolide liitmiseks vajalik samm ja see on optimaalsem lahendus kui nullist uue kooli

[gallery ids="471328,471327"]   Lõppev õppeaasta on Cyrillus Kreegi nimelisele Haapsalu muusikakoolile väga tulemusrikas ning toonud õpilastele ja kooliperele palju rõõmu. Sügisel korraldas Kuressaare muusikakooli kauaaegne viiuliõpetaja Laine Sepp juba 22. korda kaks päeva kestvat rahvusvahelist poiste keelpillifestivali, kus osalejaid taas üle 80 – nii Eesti muusikakoolidest kui ka piiri tagant. Haapsalu muusikakoolist osalesid festivalil seekord Jakob Visla 3. viiuliklassist ja lisa-aasta tšelloõpilane Kaur Nellis. Poiste õpetaja on Ingrid Arro, kontsertmeister Zhanna Andreevskaya. Veebruaris korraldas Aruküla huvikeskus Keila muusikakoolis Loode-Eesti muusikakoolide tšelloõpilaste konkursi. Konkurss toimus Keila muusikakoolis seetõttu, et sarnaselt Haapsalu muusikakoolile puudub ka Aruküla huvikeskusel oma nõuetele vastav saal. Suurel laval esindas C. Kreegi nim Haapsalu muusikakooli 6. klassi tšelloõpilane Erika Eichenbaum, kes saavutas oma esinemise eest diplomi.

[caption id="attachment_470453" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu muusikakooli õpetaja Kadri Kelner toob Okase muusuemis kokku kolm kaunist kunsti: muusika, kunsti ja tantsu. Foto: Juhan Hepner[/caption] Mis juhtub, kui ühel õhtul kohtuvad muusika, kunst ja tants, saab teada neljapäeval Haapsalus Okase muuseumis. Igal juhul sünnib seal midagi enamat kui kontsert või näitus. Haapsalu muusikakooli õpetaja Kadri Kelner on juba mitu aastat mõelnud, kuidas tuua koos tegutsema Haapsalu muusikakool, kunstikool ja tantsukool T-Stuudio. „Tantsukool korraldab uhkeid kontserte ja muusikakoolilgi on ilusad kontserdid, kunstikoolil on näitused, aga need kõik on eraldi. Igaüks käib oma rad

[caption id="attachment_469878" align="alignnone" width="2000"] Kaur Nellis (keskel). Haapsalu muusikakool[/caption] 26. märtsil toimus Pärnus kontserdimajas Pärnu linnaorkestri eestvedamisel kontsert „Muusa puudutus”. Kaheksandat korda üle aasta toimunud noorte muusikute suursündmus loodi esmalt Pärnu muusikakooli noortele solistidele, et võimaldada neil esineda solistidena orkestri ees. Mullu valmistudes uueks kontserdiks otsustati anda võimalus orkestri ees esinemiseks ka Lääne-Eesti muusikakoolide õpilastele. Kõigepealt oli vaja saata Pärnu linnaorkestrile video õpilase esitatud teosest koos kontsertmeistriga. Seejärel tegi orkester oma valiku. Suur rõõm oli õpetajana saada tagasiside, et 36 video hulgast valiti välja 20 ning nende väljavalitute seas oli ka Cyrillus Kreegi nimelise Haapsalu muusikakooli lisaaasta tšelloõpilane Kaur Nellis. See oli Kaur Nellisele tõeline kingitus enne kooli lõpetamist. On see ju paljude muusikaõppurite unistus – esineda solistina orkes

[caption id="attachment_445230" align="alignnone" width="1920"] Liina Viiret juhib praegu nii kunsti- kui ka muusikakooli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu volikogu otsustas liita kunsti- ja muusikakooli, mida juba praegu juhib sama direktor, kes on kummaski koolis tööl poole koormusega. „See on loonud arusaama, et ühtne juhtimine toimib. On mõistlik viia see loogilise lõpuni, sest eraldi asutustena ei teki sünergiat nii palju, kui vaja oleks,” ütles Haapsalu linnapea Olavi Seisonen volikogule. Liidetud kool hakkaks kandma nime Haapsalu m

[caption id="attachment_469795" align="alignnone" width="1920"] Noored pärimusmuusikud mängisid Viljandis võistu. Foto: Taavi Bergmann/ Eesti Pärimusmuusika Keskus[/caption] Reedel said Viljandi Pärimusmuusika Aidas üleriigilise võistumängimise autasu ja publiku aplausi tänavused parimad pärimusmuusikat õppivad noored. Žüriile jäi eriti sima Haapsalu muusikakool, kes tõi tänavu võistumängimisele enim lapsi, kaheksa õpilast, kellest kuus said ka preemia. Haapsalu noortest muusikutest sai poogenpillide kategoorias julge varieerimise eest eripreemia Ja

[caption id="attachment_468569" align="alignnone" width="1440"] Gethe Tamm (paremal) ja flöödiõpetaja Helen Saar. Foto: erakogu[/caption] Loode-Eesti muusikakoolide flöödiõpilased võistlesid kolmapäeval Haapsalus. Oma vanuserühmas kolmanda koha sai Haapsalu muusikakooli 5. klassi õpilane Gethe Tamm. Võistlesid muusikakoolide 1.–7. klasside flöödiõpilased, auhinnad jagati seitsmes kategoorias. Tamme kolmas koht oli seda kaalukam, et selles vanuserühmas esimest ja teist kohta välja ei antudki. Tamme kontsertmeister on Dmitri Kurs ja õpetaja Helen Saar. Konkurss kestis kella kümnest hommikul õhtul kuueni välja. „Žürii kuulas, lapsevanemad kuulasid, rahvast tuli ja läks,” ütles Haapsalu m

[caption id="attachment_424626" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu kunstikool. Arhiiv[/caption] Haapsalu linnavalitsuse plaan ühendada muusikakool ja kunstikool on saanud uue hoo. Avalikkusele öeldakse, et tegemist on administratiivse juhtimise kokkuviimisega ning et „väga väikeseid koole” ei ole mõistlik eraldi juhtimise all hoida. Samas kinnitatakse, et mõlema kooli identiteet jääb alles. Just nüüd tekivadki küsimused. Muusikakool ei ole väikekool. Haapsalu muusikakoolis on sel õppeaastal 199 õpilast, lisaks täiskasvanud õppijad. Kool kuulub Eesti muusikakoolide liitu, kus see on 85 liikmeskooli hulgas õpilaste arvult 27. kohal (2025. aasta andmed). Haapsalu muusikakool on Läänemaa ainus muusikalist alusharidust pakkuv kool. Selle roll ei piirdu huviringiga – see on piirkondlik muusikahariduse kese. Kui sellise kooli kohta kasutatakse argumenti „väga väike kool”, siis tekib paratamatult tunne, et arutelu ei toetu täpsele pildile. Veelgi enam – liitmise põhjendused on a

[caption id="attachment_467219" align="alignnone" width="1169"] Puhkpilliorkeser esines dirigent Miranda Klaij juhatusel. Foto: Ülo Nebokat[/caption] 19. veebrua