Galerii: Lennuamet käis Kiltsi lennuvälja seisukorda hindamas

Kiltsi lennuvälja omanik Kaitseliit ja Läänemaa arenduskeskus kutsusid lennuameti spetsialistid Kiltsi lennuvälja seisukorda hindama. Kui maandumisrada korda tehakse, võiksid seal paari aasta pärast maanduma hakata hobilennukid.

Kaitseliidu Lääne maleva pealik Rasmus Lippur ütles Lääne Elule, et Kaitseliit ja Lääne malev on huvitatud sellest, et kui lennuväljast võiks kogukonnal mingitki kasu olla, tuleks see võimalus luua.
„Oleme rääkinud Läänemaa arenduskeskusega ja Haapsalu linnaga võimalikest variantidest, kas ja mida seal teha annaks. Lennuamet peab ütlema, mida selleks vaja teha on, et lennukid saaks hakata Kiltsi lennuväljal maanduma,“ selgitas Lippur lennuameti spetsialistide tänast külaskäiku.

Mingeid konkreetseid plaane või kokkuleppeid Lippuri sõnul veel pole. „Praegu on vaid huvi, et lennuväli kasutult ei seisaks ja edasi laguneks,“ märkis Lippur.

Aastate pikkune huvi, et lennuväli kasutust leiaks, on nüüdseks nii konkreetseks läinud, et täna käisid lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor Andres Lainoja ja lennutegevuse osakonna vaneminspektor Andres Peterson Kiltsi lennuvälja kaemas, et teada saada, mis seisus lennuväli on ja mida selle kasutusele võtmiseks tegema peab.

Lennuameti eksperdid veetsid täna koos Läänemaa arenduskeskuse juhi Andres Huule ja Kaitseliidu tagalajuhi Siim Jeebergiga üle tunni aja maandumisraja kilomeetreid uurides ja takseerisid huviga nii kunagisi ametlikke kui ka isetegevuslikke parandustöid, mis on suure tõenäosusega kiirendusvõistluste korraldajate kätetöö – rajas on auke, mis viskaksid superkiirusel kihutava auto teelt välja.

Andres Lainoja ütles Lääne Elule, et Kiltsi lennuvälja rada on siiski tunduvalt paremas korras kui Pärnu oma.
„Kõik sõltub sellest, mida Kaitseliit ja omavalitsus otsustavad. Põhimõtteliselt on kõik võimalik, küsimus on lihtsalt selles, kui palju ollakse valmis investeerima,“ märkis Lainoja.

Kui lennuamet oma hinnangu ja soovitused valmis saab, tuleb Lippuri sõnul hakata otsustama, mis edasi saab.
„Eelkõige peame vaatama, mis see kõik maksab ja kas seda tasub teha. Postimees küll kirjutas Boeingutest ja Airbusidest – no neid ma seal küll ei näe. Haapsalu – New Yorki liin veel käiku ei lähe ja lennukid Haapsalu päikest nii pea veel varjama ei hakka,“ muheles Lippur.

LAKi juht Andres Huul kinnitas, et kindlasti ei käi jutt suurtest reisi- või kaubalennukitest, vaid väikelennukite maandumisrajast, mida saaksid kasutada hobilendurid. Selleks tuleb maandumisrada ametlikku registrisse kanda, mis eeldab omakorda, et teatud tingimused saavad täidetud.

„Kuna maandumisrada on kaks ja pool kilomeetrit pikk, siis väikelennukite jaoks tuleb leida sobiv 800 meetrine lõik, mis tuleb viia sellisesse seisundisse, mis vastab rahvusvahelistele nõuetele, et lennuamet saaks selle heaks kiita,“ selgitas Huul ja avaldas lootust, et ehk paari-kolme aasta pärast ollakse nii kaugel, et eralennukid saavad Kiltsis maanduma hakata.

Kiltsi lennuvälja territoorium on kokku 350 hektarit. Küsimusele kas ja mida sellega veel teha saaks, otsitakse koos Kaitseliidu, Haapsalu linna ja Ridala vallaga jätkuvalt võimalikke lahendusi.

Fotod: Lemmi Kann