Kuigi pankade hinnangul paistavad läänlased silma hea maksedistsipliiniga, pandi mullu maakonnas sundmüüki üle kolme korra rohkem vara kui 2010. aastal.
Swedbank ASi pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et mullu läks Läänemaal sundmüüki 31 kinnisvara, 2010. aastal aga üheksa. Enamik sundmüüki pandud varast olid korterid.
„Lääne maakonnas on kogu pikaajaliste laenude portfellist võlas 3,2 protsenti lepingutest. Teiste maakondadega võrreldes on see keskmine näitaja,” ütles Siilivask.
Siilivase sõnul on vara sundmüüki jõudmise põhjused samasugused kui teistes Eesti piirkondades: töökoha kaotus ja pikk töötuks olemine.
Teise põhjusena nimetas Siilivask liiga suuri finantskohustusi: laenu võetakse mitmest krediidiasutusest ja jäädakse tasumisel hätta.
Sundmüüki pandud kinnisvara realiseerimiseks kuluvat keskmist aega Siilivask ei avaldanud. „See sõltub vara seisukorrast, selle asukohast ja omaniku koostöövalmidusest. Reeglina eelistame müüa koostöös kliendiga,” ütles Siilivask.
Ka pakutakse raskustesse sattunud kliendile enne sundmüügi rakendamist muid lahendusi: põhiosa maksepuhkus, täielik maksepuhkus, laenutähtaja pikendamine jm.
„Kui need lahendused olukorda ei paranda, siis on nii kliendi kui ka panga huvides leida varale ostja,” ütles Siilivask.
Sundmüügini jõuavad Siilivase sõnul kliendid, kes pole suutnud sissetulekut taastada ega tagatist müüa. Samuti need, kellega ei saa pank kontakti või kes pole kootööaltid.
SEB pank ei avaldanud, kui palju on Läänemaal mullu kinnisvara sundmüüki pandud. „Eelmist aastat eraldi välja tuua ei oska, kuid viimase nelja–viie aasta jooksul on olnud sundmüüke Eestis kokku ligi 150,” ütles SEB panga Lääne regiooni juht Indrek Lass.
Algatatud on sundmüüke Lassi sõnul rohkem. „Kui maksevõime taastub, peatatakse ka sundtäitmine,” ütles ta.
Lass lisas, et üldjuhul suudetakse koostöös leida makseraskustesse sattunud klientide probleemidele siiski lahendus, nii et kohtu poole pöördumise vajadust ei ole.
Lassi sõnul paistavad läänlased silma hea maksedistsipliiniga, jäädes veidi alla vaid saarlastele.
„Eraisikute mittetöötavate laenude mahu vähenemine võrdluses teiste piirkondadega 2011. aastal on olnud Läänemaal kõige suurem: 12 protsenti,” ütles SEB panga kommunikatsioonijuht Evelin Allas.
Indrek Lass toonitas, et kui klient on sattunud raskesse seisu, püütakse leida parim lahendus nii kliendile kui ka pangale. „Tegeleme iga makseraskustes kliendiga personaalselt,” ütles Lass.
Sundmüükide hulk suurenes mullu kogu Eestis. Kui 2010. aastal panid pangad müüki 716 kinnisvara, siis mullu 833. Sundmüüke oli vähem vaid Narvas.
Pankade hinnangul ei tähenda see siiski, et mullu sattus rohkem inimesi rahalistesse raskustesse. SEB ja Swedbanki teatel oli tegemist ka varasemate aastate probleemsete klientidega, kelle vara ei õnnestunud müüa.
Mullu elavnes turg ja suurem hulk halbade laenude katteks müüki pandud vara leidis ostja.
Ei ole viimaste osas nii kindel.Palju need vennad pesid raha läbi maksuvabade firmade,palju kanditi rahasid ümber pankadest mis lasti põhja riigi mahitusel jne.jne.Üheksakümmnendate keskel uskusin ka mina normaalse äri võimalikkusesse aga nüüd enam mitte.Kõik on kahjuks müüdav ja ostetav meie riigis-leia õige mees ja õige summa.valame pisaraid Hodorkovski pärast ,suurem osa meie eliidist on ise või nende vanemad on teinud Hodorkovskit!
22 aastat tagasi olid esimesed erastajad tõesti riigiettevõtete rendilevõtjad. Algul olid aktsionärideks laiem ring, hiljem koondusid aktsiad kitsa ringi kätte kokkuostmise läbi. Enamus selliselt erastatud ettevõtteid läksid ajaloo prügikasti, alles jäid vaid sellised, kus erastajal ka tegelikku peremehetunnet oli ja ka mõistust. Usun, et KEKi erastamine kuulub viimaste sekka.
Palju aitas kaasa kindlasti ka vanade heade võtete oskamine, mida tänapäeval nimetatakse ebaausateks äritavadeks /a’la Merko Annus jt./. Samas on terve plejaad oma peaga jõukust kogujaid, näiteks H.H. Luik jt. Hansapanga loojad…
Ümera lahing ei ole enam kaugel sest Uusi ja Raudsepa ulakusi ei saa lehte panna. Amba Antsu partei jääks rahastusest nagu laksub ilma. Poleks raha et jälle uut Rahvaga Lollidemaale erakonda ehitada. Artikkel on muidugi selles toonis et sundmüüjad on ise süüdi. Huvitav miks nende sundmüüki minevate korteri omanike endiga ei räägitud. Ilmselt oleks nendel sundmüüjate töökohad KEKis või MEKis või kaluris. Aga näe oligarhide dziip on tähtsam. Õuemaa kiljus siin et ajakirjandus peab avaldama mõlema poole positsioone kus koha peal need on …??? – SILMAKIRJA TEENER EI ENAMAT. On vaid pankade seisukohad ja hala et näe müüa ei õnnestu… Loe rohkem »
Pangad võiksid täpsemalt kirjeldada seda, kuidas nad inimestele jõuga laene pähe määrisid. Tavakodanik ei peagi finantsidest palju jagama. Kodanik usaldab panka. Seega sõltub enamus laenuga seonduvat just pangast, mitte kodanikust. Paraku langeb vastutus täies mahus kodaniku kraesse. Näiteks selline skeem, mis aasta 2007 oli vägagi tüüpiline. Panka ei huvitanud rahavoog (sissetulekud miinus kulud), reeglina küsiti vaid kinnisvara väärtust. Kui korter maksis 500 tuhat krooni ja klient läks küsima 300 (60%, igati normaalne), soovitas pank hankida kõrgema hinnangu, näiteks 800, mille põhjal oli lahkesti nõus laenama 90% ehk 720. Selline skeem oli väga tüüpiline ja enamus neist laenunõustajatest töötab tänini Haapsalu… Loe rohkem »
Eesti suurärimehed onkõik endised juhatajad ja direktorid , õigem oleks seda protsessi nimetada rahva vara ärastamisek , Võtke kek ,härra koi uus kes juhtis seda ehitus firmad , kes on üks eesti rikkamaid mehi , mek , härra raudsepp ka üks läänema rikkureid,ukse tehas ja nii edasi See nimekiri on külalt pikk, ja sea nimetatkse meil erastamiseks, Õigem oleks see nagu delfis nimetati eesti valitsevaid erakondasi ja ministrid , sulide ja petiste valitsus ja riik!!
Eks põhjuseid on palju ja kurb,kui keegi koduta jääb.Samas on palju neid,kes oma elustiili ongi petmisele rajanud. Ja nendest võiks LE nimekirja teha.Kasvõi avaldada peale jõustnud kohtulahendeid. Kas kunagi oli ENSV -le kuuluv õmblusvabrik Sulev Haapsalus ja see ärastati osaliselt vabriku Sule nime all ? Ning nii riigi kui ärastatud osa juhtis sama mees,kes tegelikult kasutas riigi vara edasi ?