Sajand tagasi tehti Matsalus suuri pingutusi, et kaevata Kasari jõele sirge ja sügav säng ning kuivendada niimoodi ümbritsevaid luhtasid. Praegu on riigimetsa majandamise keskuse (RMK) eestvõttel kavas vastupidine: Kasarit püütakse jälle ajada käänuliseks ja kärestikuliseks, et jõel taastuksid lõhe ja meriforelli kudemiskohad.
Projekt tundub mõnevõrra sarnane soode kuivenduskraavide sulgemise ja märgalade taastamise projektiga. Kunagi looduses inimkätega tehtud muutused on osutunud kas loodusliku mitmekesisuse, elurikkuse või planeedi tervise seisukohalt valeks ning nüüd püütakse päästa, mis päästa annab. Parandada eelkäijate vigu.
Kasari uue sängi täisajamine ja ta täielikult kunagisse sängi suunamine on ilmselgelt rahaliselt üle jõu käiv plaan ka sedavõrd rikkale asutusele kui RMK. Pealegi võiks suure muutuse tagajärg olla ettearvamatu ja avalduda täies mahus alles kümnendite pärast. Sestap tehakse väikesi muudatusi, näiteks sokutatakse voolusängi keeriste ja kärestike tekitami
