Igasuvine akordionimängijate kontsert Lihula Lõõts tähistas laupäeval oma asutaja, ristiema ja elupõlise muusikaõpetaja Õie Liivi 90. sünnipäeva.
Kui õnnitluslaul lauldud ja mituteist pillimeest keskpäeval avalooks lõõtsad lahti tõmbas, laulis esireas aukohal istuv sünnipäevalaps “Valgeid roose” kaasa, lillekimp ja tänukiri põlvedel.
Rahvast oli Lihula kultuurimaja ette püstitatud valgesse telki kogunenud nii palju, et Lihula Lõõtsa korraldaja Andri Lobjakas lasi pinke juurde tuua. Osa peolisi seisis siiski lõpuks püsti, sest istuma enam ei mahtunud.
Lõõtsamängu saatel laulis publik kaasa ja löödi tantsugi. Esimese paarina olid rahva ees jalga keerutamas sünnipäevalapse tütred Sirja Kanter ja Signe Saviir, kes pälvisid aplausi.
Nimeline pink
Lõõtsakontsert jäi veel kestma, kui Lihula peatänaval muusika- ja kunstikooli ees avati Liivile nimeline pink. Õnnitlejate silme all kruviti sellele nimeplaat ja sünnipäevalaps istus pingi sisse. Kruvijate seas olid kõige vanem lapselaps ja kõige noorem lapselapselaps.
“Meie kooli võibolla ei olekski, kui ei oleks selliseid eestvedajaid nagu Õie Liiv,” sõnas avakõnes Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak.
Lihula keskkoolis muusikaõpetajana töötanud Liivist sai 1986. aastal avatud muusikakooli esimene direktor, kes töötas seal 2012. aastani. “Ei jõua üles lugedagi, mida kõike on ta muusikakoolis õpetanud,” sõnas Saak.
Lihula akordionimängijate MTÜ Lihula Lõõts asutas Liiv 1994. aastal. Igasuvised kontserdid kestsid 2013. aastani, siis tuli kümneaastane paus.
Viljandi kultuuriakadeemiasse kultuurikorraldust õppima läinud Lobjakas juba töötas kohalikus kultuurimajas ja võttis teatepulga Liivilt üle, kui Lihula kultuurimaja toonane direktor Tiina Lobja talt küsis, kas Lihula Lõõtsa võiks ellu äratada. “Ütlesin, et teeme ära, kuigi noore inimesena ei olnud ma Lihula Lõõtsast kuulnudki,” sõnas Lobjakas.
Uuesti pärast pausi tulid lõõtsamängijad kokku 2023. aasta suvel Lihula laululaval.
Kooli lõputöö
Tänavu ristiemale pühendatud lõõtsakontsert oli Lobjakale neljas korraldada ja tema Viljandi kultuuriakadeemia lõputöö.
Laupäeval oli ta juba kella kuuest hommikul kohal, et telk sisse seada, pingid paika sättida, kohv keeta, laululehed valmis panna ja kava täpsustada. “Tööd jagub,” märkis Lobjakas.
Lihula Lõõtsale tuleb igal suvel pillimehi kokku üle terve valla, aga ka kaugemalt, Pärnust ja Tallinnastki. “Kuidas meil ajaga on? Mitu lugu ma mängin?” küsis kohalik pillimees Jüri Pikk enne kontserti. “No ikka on,” vastas Lobjakas. “Siis ma panen kaks lugu,” sõnas Pikk ja suundus telgi poole tagasi.
Laululavalt Lihula kultuurimaja ette kolis Lihula Lõõts mullu augustis ja rahvast tuli kuulama 70 inimese ligi – rohkem kui varem. “Pidime pinke juurde panema,” meenutas Lobjakas.
Pillimehi tuleb igal suvel kohale paarikümne kanti. Kontsert algab ja lõpeb ühismänguga. Vahepealse aja täidavad lõõtsamehed ühekaupa mängides. “Kava tuleb kokku jooksvalt. Igaüks mängib üks-kaks lugu,” ütles Lobjakas. Kokkumängu harjutatakse tund-poolteist samal hommikul.
Seekord liitus poolteisetunnise kontserdi lõpuks peolistega Kihnu Virve tütar Urve, kellega koos lauldi “Mere pidu” – pala, mille Virve on kõigi eestimaalaste südamesse laulnud.
Õie Liiv
Lihula muusikaõpetaja, muusikakooli esimene direktor, ansambli- ja koorijuht ning Lihula Lõõtsa asutaja Õie Liiv on sündinud 8. augustil 1936. aastal.
Ta on õppinud Nehatu algkoolis ja Vatla põhikoolis, Haapsalu pedagoogilises koolis ning Tallinna pedagoogilises instituudis.
Liiv on töötanud muusikaõpetajana Lihula keskkoolis ning Vatla, Virtsu ja Kasari koolides. Ta on asutanud Lihula poistekoori ja segakoori Leale, juhatanud rahvatantsurühmi ja Lihula naiskoori, poiste-, mees- ja segakoore ning ansambleid peale Lihula veel Oidremal, Lõpel, Varblas, Virtsus, Vatlas ja Massus.
Osalenud laulu- ja tantsu- ning rahvamuusikapidudel ja koorimuusikafestivalidel.
Tal on kaks last, kuus lapselast ja 15 lapselapselast.
