6.3 C
Haapsalu
Reede, 29. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Tiina Lobja

Silt: Tiina Lobja

Vald hakkab Metsküla koolilt renti küsima

[caption id="attachment_422692" align="alignnone" width="1216"] Vaikne protestiaktsioon Lääneranna vallamaja ees Lihulas. Kaarel Kaisel[/caption] Metsküla lapsevanemate vaikiva protesti saatel otsustas Lääneranna vallavolikogu tänasel istungil, et erakoolina võivad Metsküla lapsevanemad küll koolimaja kasutada, aga peavad selle eest maksma kohalikule omavalitsusele juba 1. aprillist renti tuhat eurot kuus (12 000 eurot aastas). Et vallamajja istungit pidama pääseda, tuli Lääneranna volinikel ka täna astuda üle koolisiltide ja kõndida mööda punast vaipa, mille Metsküla kooli eest võitlejad olid varavalges teele laotanud. Sama vaip laotati Lääneranna vallamaja ette ka mullu 24. märtsi istungiks, kus 13 kätt tõusis toetama Metsküla ja Lõpe koolide sulgemist ning Varbla, Koonga ja Virtsu koolide kärpimist. Täna oli meeleavaldus vaikiv: Lääneranna vallamaja ees seisis kümmekond tühja koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. „Vaiksele neljapäevale kohaselt ilma lärmi ja inimesteta,“ ütles Metsküla lapsevanem Liisi Laos Lääne Elule. Nagu mullu eelistas ka tänavu osa volinikke tagaust. Istung ise kaikus kõlaritest tänavale. Teise punktina võtsid vallavolinikud seisukoha, et kui Metskülas hakkab tegutsema erakool, siis ilma rahata maja kasutada ei saa. „Vara kasutusse andmiseks on väga kindlad reeglid ja me ei leidnud võimalust tasuta anda,“ ütles istungil Lääneranna vallavolikogu liige, majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets. „Majanduskomisjon jõudis seisukohale, et üür oleks tuhat eurot kuus, 500 eurot hoone ja 500 eurot väikevahendid. Me pidasime seda mõistlikuks, olles ümardanud kõik kulud allapoole, mitte ülespoole.“ Enne eelnõu tutvustanud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles, et vallavalitsus koostas eelnõu küll nii, et hoone ja osa kinnistust antakse viieks aastaks MTÜ-le Metsküla Kool tasuta. „Aga võtame kuulda, mida vallavolikogu otsustab,“ ütles Saare. Saare viitas kasvavatele kohtukuludele, mida vald on pidanud kandma seoses kohtuasjadega, mille tõi kaasa koolivõrgu reform.

Lääneranna valla kolmas aukodanik on Tiina Lobja

[caption id="attachment_420552" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna aukodanik on Tiina Lobja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna valla aukodanikuks nimetati kultuurikorraldaja Tiina Lobja ja valla teenetemärgi sai logopeed-eripedagoog Rosemaria Raidlepp. Lääneranna valla tunnustamisüritus oli 22. veebruaril Lõpe klubis. Pidulikul kontsert-tunnustusõhtul andsid vallavolikogu esimees Armand Reinmaa ja vallavanem Ingvar Saare üle aukodaniku tiitli, teenetemärgi, 36 tänukirja, neli rahvusvaheliste spordisaavutuste preemiat ja kolm heakorrakonkursi „Kaunis Lääneranna“ tunnustust.

Metskülas erakooli pidamine on varuvariant

[caption id="attachment_417837" align="aligncenter" width="1920"] Metsküla kooli lapsed mahuvad ühte ringi. Foto: Kaarel Kaisel
[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.

Lääneranna volikogu esimehe umbusaldus kukkus läbi

[caption id="attachment_341835" align="alignnone" width="1920"] Advokaat ja Massu mõisa omanik, Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa. Foto: Eiko Kink / Äripäev[/caption] Lääneranna vallavolikogu esimehele, advokaat Armand Reinmaale umbusalduse avaldamise poolt oli viis ja vastu 12 volinikku, üks volikogu liige jäi erapooletuks. Kui teravused olid vahetatud, hääled kokku loetud ja umbusaldus läbi kukkunud, järgnes aplaus ning volikogu 14. detsembri istung läks edasi. Kuus Lääneranna vallavolikogu liiget andsid umbusaldusavalduse sisse 26. oktoobril. Umbusaldusavalduse üle andnud Lääneranna vallavolikogu liige Meelis Malk (EKRE) märkis toona, et rahvaalgatuse korras kogusid Lääneranna valla elanikud üle 700 allkirja, et umbusaldada vallavolikogu esimeest Armand Reinmaad. Petitsioon lükati kõrvale ja Lääneranna vallasekretär Karoliina Post teatas selle algatajatele, et umbusaldusavaldus ei ole käsitletav kohaliku elu küsimusena, mida saab algatada rahvaalgatuse korras. Pärast seda otsustasidki kuus volinikku ise umbusaldusavalduse sisse anda. „Sellega täidame oma kohust teenida rahvast,“ ütles Malk toona. „Eesmärk oli inimeste hääle avalikuks toomine,“ kordas Malk 14. detsembri istungil. Petitsiooni loojate sõnul on Reinmaa vallavolikogu esimehena tegutsenud ebaeetiliselt, ebakultuurselt ja valimislubadusi eirates ning põhjustanud sellega vallale suurt kahju. Malk põhjendas umbusaldusavaldust valla maine kahjustamisega pärast 24. märtsil tehtud otsust, millega Lääneranna võimuliit sulges Lõpe ja Metsküla kooli ning kärpis Virtsu kooli neljaklassiliseks. „Niisugune arrogantsus ei sobi valla juhtimisega. Elanike nii suur rahulolematus ei tohiks jääda tähelepanuta,“ ütles Malk. Reinmaa (Lääneranna valimisliit) ütles 14. detsembri istungil, et etteheited on laialivalguvad ja ebaõiged. „Arusaadavalt ei meeldi kõik volikogu otsused kõikidele vallaelanikele,“ märkis Reinmaa enne umbusaldushääletust. „Siiski ei saa panna kogu vastutust volikogu esimehele.“ Reinmaa kutsus volinikke kaks korda üles hääletama oma südametunnistuse järgi.

Lääneranna vald hakkab rahvamaju ühendama

Lihula kultuurimaja, mis on Lääneranna valla suurim, ühendatakse väiksemate rahvamajade ja noortekeskustega. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu hakkab oma neljapäevasel istungil arutama valla kultuuriasutuste ühendamist. „1. jaanuarist on kavas luua uus asutus Lääneranna valla kultuurielu korraldamiseks,“ ütles istungile esitatud eelnõu kohta Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Eelnõu järgi alustab uus asutus – Lääneranna kultuuri- ja noortekeskus – tööd 1. jaanuaril ja liidetavad asutused Lihula kultuurimaja, Kõmsi, Varbla ja Virtsu rahvamaja, Lõpe klubi ning Lääneranna noortekeskus lõpetavad oma tegevuse 31. märtsil.

Lääneranna jättis komisjonide esimehed muutmata

[caption id="attachment_405458" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu. Kuvatõmmis[/caption] Lääneranna vallavolikogu valis neljapäeval hariduskomisjoni esimeheks uuesti kehalise kasvatuse õpetaja Janar Sõbra (Lääneranna valimisliit) ja sotsiaalkomisjoni esimeheks Lihula kultuurimaja direktori Tiina Lobja (Lääneranna valimisliit).

Metsküla lapsed: nagu kool oleks nähtamatu

[caption id="attachment_409755" align="alignnone" width="1346"] Metsküla kooli saal on 1. septembril rahvast tuubil täis. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Kuigi kohalik võim pani kooli kinni, said Metsküla 1. klassi lapsed, kolm pidulikult riides väikest tüdrukut, aktusel aabitsad kätte ja lilled pihku. „See on vist küll esimest korda Eestimaal, et lapsed astuvad kooli, mida ametlikult ei ole olemas,” ütles Metsküla kooli direktor Pille Kaisel eile Metskülas 1. septembri aktusel kolmele saali ees istuvale esimese klassi tüdrukule. „Selles mõttes te olete täielikud staarid. Kunagi saate seda rääkida oma lapselastele.” Tüdrukutel olid rõõmsad näod ees, kuigi veel eile õhtul nuttis üks neist lohutamatult, sest sattus televiisorist nägema, et tema kool pannakse kinni.

Lihula muusikapäevad jäävad rahapuudusel ära

[caption id="attachment_334473" align="alignnone" width="1100"] Kontsert Lihula Eliisabeti kirikus 2021. Foto: Lihula klassikalise muusika festival[/caption] Pika traditsiooniga Lihula muusikapäevad jäävad tänavu ära, sest festivali korraldamiseks pole raha. „Muidugi on kahju, et festival ei toimu. Muidugi oleme õnnetud,” ütles Lihula kultuurimaja juhataja Tiina Lobja. Lobja sõnul on Lääneranna valla majanduslik seis kehv ning seetõttu ei saanud vald festivali korraldajaile rahalist tuge pakkuda.

Lääneranna ujub eelarvega sogases vees

[caption id="attachment_386481" align="alignnone" width="2000"] Metsküla raamatukoguhoidja Tiina Ulm peab arvestama sellega, et kärpekrokodillid võivad ka tema kallale tulla. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vald plaanib eelarve vastu võtta volikogu märtsiistungil. Milliseid muudatusi eelarve selle aja jooksul teeb, on veel selgusetu. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare pani volikogu 8. detsembril fakti ette, et midagi tuleb vallas kardinaalselt muuta, sest esimeseks lugemiseks esitatud eelarve eelnõu oli rohkem kui 300 000 euroga miinuses.