Silt: Lihula muusika- ja kunstikool

Igasuvine akordionimängijate kontsert Lihula Lõõts tähistas laupäeval oma asutaja, ristiema ja elupõlise muusikaõpetaja Õie Liivi 90. sünnipäeva. Kui õnnitluslaul lauldud ja mituteist pillimeest keskpäeval avalooks lõõtsad lahti tõmbas, laulis esireas aukohal istuv sünnipäevalaps “Valgeid roose” kaasa, lillekimp ja tänukiri põlvedel. Rahvast oli Lihula kultuurimaja ette püstitatud valgesse telki kogunenud nii palju, et Lihula Lõõtsa korraldaja Andri Lobjakas lasi pinke juurde tuua. Osa peolisi seisis siiski lõpuks püsti, sest istuma enam ei mahtunud. Lõõtsamängu saatel laulis publik kaasa ja löödi tantsugi. Esimese paarina olid rahva ees jalga keerutamas sünnipäevalapse tütred Sirja Kanter ja Signe Saviir, kes pälvisid aplausi. Nimeline pink Lõõtsakontsert jäi veel kestma, kui Lihula peatänaval muusika- ja kunstikooli ees avati Liivile nimeline pink. Õnnitlejate silme all kruviti sellele nimeplaat ja sünnipäevalaps istus pingi sisse. Kruvijate seas olid kõige vanem lapselaps ja kõige noorem lapselapselaps. “Meie kooli võibolla ei olekski, kui ei oleks selliseid eestvedajaid nagu Õie Liiv,” sõnas avakõnes Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak. Lihula

Täna kell 17 avatakse Lihula mõisa viinaaidas õpilaskonkursi „Helikandja nägu” jätkunäitus, kus saab vaadata Eesti muusikutele loodud vinüülplaatide kujundusi. Eesti kunstikoolide liit, klubi ProCultura ning Lihula muusika- ja kunstikool korraldasid mullu muusikahuvilistele õpilastele üle-eestilise helikandjate ümbriste kujundamise konkursi, kuhu laekus kokku pool tuhat tööd. Žürii auhinnatud albumikujundustest rändnäitus tuuritab Eestis praegugi. Sel näitusel on

[caption id="attachment_445218" align="alignnone" width="1920"] Foto: Piia Saak[/caption] Lihula kunstikooli õpilased said vabad käed Lihula koolimaja seinad grafitiga katta, sest hoone lammutatakse veel sel kevadel maha. Lihula muusika- ja kunstikooli direktor Piia Saak ütles, et õpilaste käsutusse anti läinud nädala esmaspäeval terve kolmas korrus: saal, koridor, huvijuhi kabinet ja trepid. 30 lapse ringis mässas survepihustitega kuus tundi. Lapsi juhendas Pärnu tänavakunstnik Kryptik. „Lastele väga meeldis, sest midagi sellist ei ole nad varem teinud,” märkis Saak. Enne seda õppisid lapsed kunstikoolis, seda, mis on tänavakunst ja millised on selle tehnikad. Valmis tehti ka šabloonid. Saaki sõnul oli see harukordne võimalus grafitit teha, sest tavaliselt lastel selleks võimalusi ei ole.