Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast.
Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud.
Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas.
Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline.
Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.
Tundub, et kui püüda väljenduda viisakalt, isegi mõningate diplomaatiliste elementidega, siis lehelugeja ei saa aru. Nende jaoks siis ebaviisakas tõlge Maruste väljaöeldust:
1.Lihula kool ei anna oma sisult gümnaasiumi mõõtu välja ei praegu, ega hakka andma seda ka siis, kui sinna ehitatakse uus koolimaja.
2.Lihulas peaks olema korralik põhikool ning loodushoiu/keskkonnakaitse erialasid õpetav kutseõppeasutus. Et selle valdkonna huvilised saaks Lihulasse õppima tulla üle Eesti, on ka vajalik need noored kuhugi ära majutada, selleks peab see kutsekas olema õpilaskoduga.
Kas Eestile on vaja keskkonna- ja muinsuskaitsealast kutsekeskkooli, iseeneenesest tore kombo. Keskkonnakaitse haridust antakse praegu – Räpina Aianduskool – keskhariduse baasil ja Luua Metsanduskoolis koolitatakse matkajuhte ja loodussuunaga gümnaasiumid on praegugi olemas. Milline võiks olla keskkonna- ja muinsuskaitsealane elukutse? Restaureerimisega seotud ameteid saab samuti õppida mitmes kutsekoolis.
…ei pea kohe Matile vastandama hakkama. See, et kuskil midagi õpetatakse ei tähenda, et kuskil mujal veel ei saaks. Ainuüksi logistiliselt on rumalus, et siitsamast Läänest käia kutseharidust nõutamas Luual või Räpinas (lisaks võiks nimetatud erialad olla ka põhihariduse baasil). Lisaks võib valdkondi lisada, ei pea olema keskkond ja muinsuskaitse, kuna siin on palju kaitsealasid ja künkaid, kus muistsed elanikud toimetasid. Variandid on ka kultuur, sport, infotehnoloogia/tehisaru, kogukond, filosoofia jne. Ei ole kuulnud ühtegi avalikku diskussiooni, mis käsitleks antud võimalusi ning kasutaks ära kohalikku intellektuaalset potentsiaali. Tegelikult on ikka täiesti absurdne olukord, kus Tallinna Reaalkooli kunagise direktori kõrgharidusega tütar ja… Loe rohkem »
Kas ja milline küsimused ei ole vastandavad.
Te vastandate haridust. Jah, nii võib mõelda, aga on näiteid, kus doktorikraad ei anna mõistust.
Kui välja käia idee, siis ootan ka (põgusat) analüüsi, millised on kutsekoolis õpitavad erialad ja nende rakendatavus tööturul. Pealiskaudne jutt jääb õõnsaks.
Küünikuna küsin: kas kohalik intellektuaalne potentsiaal kannab ära spetsaliseerunud harud?
(Räpinas ja Luual saab õppida kaugõppe vormis.)
…doktorikraad ei pruugi mõistust juurde anda ja kraadi omanik võib selle kaotada, aga paratamatus on see et doktorikraad eeldab teataval tasemel toimivat aju ja alla 115 IQ’ga doktoreid on ilmselt vähe. See on baas, millele saab ehitada. (Kusjuures Metsküla ongi selles suhtes huvitav koht, et arvestades õpilaste vanemaid, siis on suur tõenäosus, et seal vaid 115+ ringi vudibki ning suurde kooli selliseid sunniviisiliselt ümber asustades, on oht selle potentsiaali raiskamisele oluliselt suurem kui väikekoolis.) Teie arvates mina ja teised peavad käima välja ideid ning teile on keegi pärandanud auväärse küüniku tiitli ning andnud õiguse neid ideid maha teha? Kirjutate et… Loe rohkem »
Mis puutub hariduse vastandamisse… kas teie toodud näide ei kirjelda piisavalt piirkonna intellektuaalset olukorda, vahest ei ole vaja “sada korda nurmenuku õie sisse vaadata”. Piiratud inimressursiga (arv) kohas spetsialiseerumine on väga ahistav nähtus, võimalused vähenevad. Tee esimene võrdlus 2000 ja 4000 elanikuga linna vahel, sama 5000 ja 10000 elanikuga valla vahel, vaata suurema elanikkonnaga valla võimalusi ja probleeme. Vahest peaks leppima, et inimene võimalikult ruttu piiratud keskkonnast lahkub, nii on paradoksaalselt tõenäolisem, et ta (idealistina) tagasi tuleb. Millest te loete välja minu poolt ideede maha tegemist? Millise puu all te haugute? Ootan, et ideele lisanduks analüüs – see ootus pole… Loe rohkem »
Mul kukkus hõbelusikas suust selle jutu peale.
…et kuldhambad suhu jäid.
…Teie vastus Mati Põdrale ei ole ideede maha tegemine siis ma võin kõik oma mütsid ära süüa. (Kutsekoolid on juba olemas, Eestile pole rohkem vaja, Restaureerimist saab mujal ka õppida). Jätkub viimases postituses, mis sisuliselt ütleb, et rong läks juba aastal 1968 ja võib-olla mingisugune seletamatu kausaalsus kodust varajase lahkumise ja kodukohta tagasituleku vahel. Ma ei analüüsi midagi inimesele, kes väidab, et doktorikraad ei anna mõistust. Lause mis oma olemuselt ja sisult ei oma absoluutselt mingit loogikat – täielikult mõttevaba lause. Kui teil on mingisugused andmed piirkonna intellektuaalse olukorra kohta, siis andke julgelt märku. Ideid tasub alati genereerida, kasvõi iseenda… Loe rohkem »
Kui Stephen Hawking-ult küsiti tema IQ-d, vastas ta: “Mul pole õrna aimugi. Inimesed, kes uhkeldavad oma IQ-ga, on luuserid.” Kas näen küsimuse ja faktide peale sovumist – või mis nähtusega on tegu. Argumenteeritud vestluses ei saa ka ükski küsimuse toon olla vale, sest lähtutakse argumentidest. Teie probleem on jabur. Nii, järgmine ülesanne: nüüd vaata Lääneranna valla territooriumil olevat 5000 elanikku koos ümbritsevate omavalitsuste elanikega nagu omavalitsuste piire polekski. – Väidan, kui alustuseks suudaksime märkavat-arendavat põhikooliharidust anda, siis oleks edaspidiseks tugev alus ükskõik kui laial “territooriumil” tegutsemiseks. Ideel ehk mõttel peaks olema mingi alus, muidu on tegu absurdse palaganiga. Muul teie… Loe rohkem »
…kuskil olen ma eneselegi märkamata kellegi IQ’ga uhkeldanud vist. Ehk kui me räägiksime inimeste pikkusest ja ma ütleks et Hollandlased on pikemad kui Jaapanlased ja see võib teatud tegevuste juures kasulikuks osutuda, siis tähendab see seda et ma uhkeldan Hollandlaste pikkusega? Oma arust ma kaitsesin doktorikraadi omandanuid, kelle mõistuse olemasolus teie kahtlesite ja viitasin asjaolule, et Metsküla kooli lapsed on potentsiaalselt kõrge IQ’ga, kuna nende vanemad tõenäoliselt on. Kui suudate sellest välja lugeda uhkeldamise siis loete küll ridade vahelt vale autori välja. Mul ei ole doktorikraadi ja ma ei ole Metsküla kooli lapsevanem. 😃 Head õhtut ja toredaid argumenteerimisi edaspidiseks.… Loe rohkem »
Miks te üldse IQ-st räägite, millele teie kõrge IQ oletus tugineb???
Te kaitsete neid doktorikraadi saanuid, keda ei tunne, jabur, või mis?
Peaasi, et söögiisu ikka on ja toit ka vanas eas endiselt naudingut pakub!
Mul on oma ea kohta üsna suur PQ, mis teatud tegevuse juures üpriski kasulikuks osutu, aga ma ei käi sellega küla peal vehkimas, sest see ei ole minu tase. Baden-Badenis ka nii ei tehta.
…”kohast” rääkides…. ei viita just sellele kõigele millest räägite (IQ jne.)- “geriljakool”, vallaga kohtuskäimine, laste kasutamine isiklike eesmärkide saavutamiseks, otsuste teadlik venitamine valikvõimaluste ammendumisega.
; )
Imelik, põhjus-tagajärg seost ei suuda te ikka mõista. Teie puhul tuleks -MA-ga haritlane- jutumärkidesse panna.
Huvitav, mis eristab isiklikke eesmärke laste omast? Mul on raske uskuda, et teie olemisega tüüp (esoteerilised hinnangud, arusaamatu jutt, bluffimine) võiks tegeleda haridusküsimustega ja olla vallavolikogu liige.
Oma napakuse demonstreerimiseks ei pea ronima ajalehe kommentaariumi. Minge teatage lastekaitsesse, et lapsevanemad toetavad oma laste ebaseaduslikku soovi saada targaks. Vaadake, kui kiiresti pärast lastekaitse teavitamist psühhiaatrilise kiirabi brigaad teie ukse taha jõuab.
2020. aasta augustis, ebaseadusliku tee-ehituse käigus, eramaal riigihanget tehes, olles juba osalenud ka muinsuskaitse piirangute rikkumises Kasari vana silla all, ütles Lääneranna toonane abivallavanem Martin Tee: “Tegemist on tee-ehitusega, ei pea olema loodushoid.” Võibolla siis oleks teedeinseneeria sobiv suund?
Ebatarviline potentsiaal ei rakendu- meie ühiskonnas niigi liialt levinud nähtus.
Haridusspektri liigsel laiendamisel hakkab neelama vahendeid, mida niigi napib.
Kindlasti on parim variant, et kõik saavad kodukohas õppida heal tasemel seda, mida hing ihkab aga…. see on utoopia (loe- see oleks avalike vahendite ebamõistlik kasutus, ei jätkuks ressurssi).
Haridus nii sisu kui vormi suhtes on kogu ühiskonda hõlmav valdkond, mitte ainult haridusteadust ja -teadlasi. Seega vastandamine on ebapädev. Lisaks ei ole ainult selle eriala esindaja haritlane (lihtsalt infoks).
Mul olid ilusad suured plussid, aga osutusid vist ebatarvilisteks või laiendasin neid liigselt… Ei oskagi arvata, mis see põhjus oli, aga ükspäev avastasin, et mu plussid on vahendeid neelama hakanud ja… Vahest olin nii ilusate ja suurte plusside omanikuna ebapädev? Igatahes on mu suured plussid tänaseks tibatillukesteks kahanenud ja tundub, et kahanevad edasi. Ei tea, millega see lugu lõpeb : (((
1.Hinnangu andmiseks peab olema ühene ja selge “mõõdupuu”, mitte arvamus.
2. Täiesti arvestatav võimalus aga tekitab küsimuse- milline on olemasolev ja perspektiivne vajadus antud erialade spetsialistide järele antud õppetasemel?
Mul õues kasvas väärt mõõdupuu, aga mingi piimahabemete kamp tuli ja puu võeti maha, juuredki kaevati välja… Keskkonnainspektsiooni väärteomenetlus puud tagasi ei too, nagu teada.
Segaselt kirjutatud jutt tõesti, nagu tahaks korraga 2-toolil istuda ja kõigile meeldida. Aga noh, vana kommunisti soga.
ei saanud aru, kumb siis on: 1) koolide ja inimeste koondamine keskustesse viib inimesed maalt minema või 2) tegemist on paratamatute protsessidega, mille vastu nagunii ei saa? kirjutaja on mõlema nurga alt korraga väidelnud, jabur! on siis tegu paratamatusega või eesmärgistatud sundlinnastamisega? 15-minuti linnade ideede raames pigem ikka see sunniviisiline linnastamine.
Mulle meeldis see 0 KOMMENTAARI.
Halb eesti keel:/…/ spetsialiseerunud õpilaskoduga põhikool-kutseõppeasutus /…/. (spetsialiseerunud põhikool-kutseõppeasutus, õpilaskoduga… )
Aga üldine nägemus valla koolivõrgust?
Te ei saanud vist midagi eriti aru?
Ma vist ka ei saanud.
Kas Te saite?
Tunnistan ausalt, et ka mina ei saanud eriti aru, aga pensionärid vist ei peagi kõigest alati aru saama.