Silt: lääneranna koolireform

[caption id="attachment_356542" align="alignnone" width="1434"] Koonga kool. Foto: Google[/caption] Riigikohtu pressiesindaja Sandra Sommer kinnitas Lääne Elule, et riigikohus võttis menetlusse Koonga kooli lapsevanemate määruskaebuse. „Riigikohtuni jõudis määruskaebus, millega palutakse esialgset õiguskaitset. Palutakse peatada kooli ümberkorraldamine kohtuvaidluse lõpuni,“ ütles Sommer.

  [caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavalitsus ignoreerib Metsküla erakooli asutajate soovi arutada kohalikule omavalitsusele kuuluva koolimaja rendilepingu tingimusi. „See on puhas kius,“ ütles Metsküla koolijuht ja erakooli asutava MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel neljapäeval Lääne Elule. Paar tundi enne seda oli Lääneranna vallavolikogu keeldunud Metsküla koolimaja rendilepingut arutamast. „Majanduskomisjon arutas erinevaid kirju. Meil ei olnud ühist seisukohta,“ ütles Lääneranna vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets istungil. – „Majanduskomisjon seisukohta kujundanud ei ole. Mida me siin arutame,“ märkis Lääneranna vallavolikogu esimees, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Vallavolikogu otsustas, et lepingut arutatakse kuu aja pärast. Kohaliku omavalitsuse veskid jahvatavadki aeglaselt, aga rendilepinguga on kiire: et koolitusluba saada, peab olema hoone, kus kooli pidada ja seda tuleb haridus- ja teadusministeeriumile tõendada lepinguga. Koolitusloa taotlus tuli sisse anda 1. aprilliks, mida aga pole, on leping. Metsküla kultuuriühing on püüdnud lepingut sõlmida mullu sügisest peale, aga see pole õnnestunud. Kõigepealt leidis vallavalitsus, et lepingu võib sõlmida, aga kooli seal pidada ei tohi. Läbirääkimised venisid kuude kaupa. 28. märtsi istungil otsustas volikogu, et lapsevanematel tuleb maksta renti: 500 eurot sisustuse ja 500 hoone eest. Lapsevanematele tuli see nagu välk selgest taevast, sest seni rendist juttu ei olnud.

[caption id="attachment_423358" align="alignnone" width="1920"] Raul Oberschneider, Lääneranna vallavolikogu liige. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Olen viiel korral esitanud Lääneranna vallavolikogule eelnõu, mis annaks võimaluse Metsküla kooli munitsipaalkoolina pidada. Iga kord, kui olen eelnõu esitanud, on selleks ka põhjus olnud. Ma ei ole eelnõusid esitades mõelnud hääletustulemusele, vaid sellele, kui palju vaeva on nähtud külakoolide säilimise nimel. Mõtlesin kui kohalik poliitik, kes peaks teenima oma valijaid, mitte lähtuma niivõrd näilisest paratamatusest, milleks on justkui linnastumine. Linnastumine, mille tulemusena maapiirkonnad hääbuvad.

[caption id="attachment_421897" align="alignnone" width="1920"] Uuest õppeaastast on Lääneranna vallas vaid üks kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsusega tegutseb 1400 km² suuruses kohalikus omavalitsuses sügisest üks kool: Lääneranna gümnaasium õppekohtadega Virtsus, Kõmsil, Koongas ja Varblas. Virtsus saavad lapsed õppida neljanda, Kõmsil, Koongas ja Varblas kuuenda klassi lõpuni. Kuigi koolide hoolekogud peale Lihula liitmist ei toetanud, võttis volikogu läinud neljapäeval otsuse 11 poolt- ja viie vastuhäälega vastu.

[caption id="attachment_422825" align="alignnone" width="1216"] Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption] Ilma igasuguste läbirääkimisteta saatis kohalik omavalitsus Metsküla koolijuhile lepingu, mille järgi peaks erakooli asutavad lapsevanemad eilsest maksma koolimaja eest tuhat eurot kuus. Kuigi leping peaks kehtima eilsest, ei ole sellel veel erakooli asutajate allkirja. „Kavatseme läbi rääkida, et saada õiglasemad tingimused,“ ütles Metsküla kooli direktor, MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel Lääne Elule eile. Tuhat eurot kuus tähendaks 12 000 eurot aastas, mis oleks sel õppeaastal kõik kulud ise kandma pidanud väikesele koolile praegu ja ka edaspidi väga suur summa. Rendile lisanduksid elekter jm argikulud ning kindlustusmaksed. Sel viisil ei ole Lääneranna vallas seni koheldud mitte ühtegi mittetulundusühingut.

[caption id="attachment_422692" align="alignnone" width="1216"] Vaikne protestiaktsioon Lääneranna vallamaja ees Lihulas. Kaarel Kaisel[/caption] Metsküla lapsevanemate vaikiva protesti saatel otsustas Lääneranna vallavolikogu tänasel istungil, et erakoolina võivad Metsküla lapsevanemad küll koolimaja kasutada, aga peavad selle eest maksma kohalikule omavalitsusele juba 1. aprillist renti tuhat eurot kuus (12 000 eurot aastas). Et vallamajja istungit pidama pääseda, tuli Lääneranna volinikel ka täna astuda üle koolisiltide ja kõndida mööda punast vaipa, mille Metsküla kooli eest võitlejad olid varavalges teele laotanud. Sama vaip laotati Lääneranna vallamaja ette ka mullu 24. märtsi istungiks, kus 13 kätt tõusis toetama Metsküla ja Lõpe koolide sulgemist ning Varbla, Koonga ja Virtsu koolide kärpimist. Täna oli meeleavaldus vaikiv: Lääneranna vallamaja ees seisis kümmekond tühja koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. „Vaiksele neljapäevale kohaselt ilma lärmi ja inimesteta,“ ütles Metsküla lapsevanem Liisi Laos Lääne Elule. Nagu mullu eelistas ka tänavu osa volinikke tagaust. Istung ise kaikus kõlaritest tänavale. Teise punktina võtsid vallavolinikud seisukoha, et kui Metskülas hakkab tegutsema erakool, siis ilma rahata maja kasutada ei saa. „Vara kasutusse andmiseks on väga kindlad reeglid ja me ei leidnud võimalust tasuta anda,“ ütles istungil Lääneranna vallavolikogu liige, majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets. „Majanduskomisjon jõudis seisukohale, et üür oleks tuhat eurot kuus, 500 eurot hoone ja 500 eurot väikevahendid. Me pidasime seda mõistlikuks, olles ümardanud kõik kulud allapoole, mitte ülespoole.“ Enne eelnõu tutvustanud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles, et vallavalitsus koostas eelnõu küll nii, et hoone ja osa kinnistust antakse viieks aastaks MTÜ-le Metsküla Kool tasuta. „Aga võtame kuulda, mida vallavolikogu otsustab,“ ütles Saare. Saare viitas kasvavatele kohtukuludele, mida vald on pidanud kandma seoses kohtuasjadega, mille tõi kaasa koolivõrgu reform.

[caption id="attachment_391895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberschneider. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu liikme Raul Oberschneideri järjekordne eelnõu Metsküla kool ennistada jõudis neljapäevase istungi päevakorda, kuigi lootust, et see läbi läheks, ei ole. Sama istungi päevakorras on kõikide Lääneranna valla koolide ühendamine Lääneranna kooliks. Kui Oberschneideri eelnõu läbi läheks, oleks Lääneranna vallas kaks kooli: Metsküla kool ja Lääneranna kool õppekohtadega Lihulas, Koongas, Varblas, Kõmsil ja Virtsus. Koalitsioonist lahkunud ja opositsiooni läinud Oberschneider on aasta otsa sihikindlalt võidelnud volikogus Metsküla kooli eest, esitades üha uuesti eelnõu kool ennistada. Seekordne katse on viies. Ennistamise asemel, mis tähendaks sulgemisotsuse tühistamist, asutataks seekordse eelnõu järgi Metsküla kool 1. septembrist uuesti munitsipaalkoolina. „Sai esitatud eelmise eelnõu baasil,“ ütles Oberschneider. „Sisult ja mõttelt sama, mis veebruaris, ainult ennistamise asemel on asutamine. Kui Metsküla kooli mingil põhjusel ennistada - väidetavalt - ei saa, siis asutada saab. Seda ei takista miski.“

[caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"] Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Et miskit on mäda Lääneranna vallas, teab nüüdseks vist suurem osa eestlasi. Nagu tikutulega pimedas ruumis tuleb otsida neid, kes mäda selles vallas ei näe. Neid leida on raske. Metsküla algkool on teistsugune, eriline kool. Seal on eriline vaim, mida on kogenud kõik, kes seal on käinud: näiteks Kristiina Ehin, kes käis seal hiljuti, ja president Karis, kes käis seal novembris. Lastele hindeid Metskülas ei panda. Hinnete asemel saavad lapsed kiitust ja juhiseid. Puhta hipivärk, eks?! Kindlasti see ei tööta? Töötab küll. Metsküla on õpitulemuste poolest Lääneranna valla parim algkool. Metsküla algkool on magnet. Kõik nähtused, milles on eriliselt hea vaim, on magnetid. Selle kooli pärast on terved pered Lääneranna valda kolinud: et panna oma lapsed sellesse erilise vaimuga kooli, mis annab hea hariduse ja hea vaimse tervise. Seda kooli on viimase aasta jooksul rahaliselt toetatud rohkem kui 150 000 euroga. Toetanud on inimesed üle terve Eesti, kes näevad selles midagi erilist, millel hävida lasta ei tohi. Väike maakool. Väike maakool kaasaegse vürtsiga. Väike maakool, mis õpetab nii, nagu paljude arvates peakski lapsi õpetatama. Lääneranna vallavõim seal midagi erilist ei näe. Vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) korrutab lakkamatult, et kohaliku omavalitsuse ülesanne on tagada kõikidele lastele koolikoht. Kas koolikoht on Metsküla väikeses või Lihula suures koolis, ei ole tema jaoks vahet. Temale on tähtis, et koht oleks kuskil olemas. Paljud lapsevanemad seda nii ei näe. Eriti mitte need, kes on Metsküla väikese kooli pärast Lääneranna valda kolinud. Vallavõim neid ei mõista.

Üks võidetud lahing – nende kolme sõnaga võib kokku võtta Lihula gümnaasiumi direktori käskkirja, millega Metsküla kooli 17 last arvati Lihula kooli nimekirjast välja. Võit küll, aga mõru mekiga: lapsevanemad, kes nõudsid õigusvastase käskkirja tühistamist, said uue käskkirja, millega nende soov justkui täideti, aga samas sõideti neist teist korda üle. Lapsed arvati nii Lihula kooli nimekirja kui ka sealt välja ilma vanemate avalduseta, kuigi seaduse järgi saab seda teha vaid vanema avalduse alusel.