5.6 C
Haapsalu
Pühapäev, 25. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Lääneranna koolireform

Silt: lääneranna koolireform

Lääneranna vallajuhid: miks kurnata riiki, et kellegi soove täita?!

[caption id="attachment_419319" align="alignnone" width="696"] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa ja vallavanem Ingvar Saare. Foto Kaire Reiljan.[/caption] Lääneranna vallavolikogu päevakorrast jäi Metsküla kooli ennistamise eelnõu neljapäeval välja, kuigi luba seda tutvustada anti.

Juhtkiri: uuele ringile

Lääneranna koolivõrgu reform on kulgenud kavakohaselt. Kuigi kõrvaltvaatajaile võib tunduda, et trall, mis toimub Metsküla algkooli ja ka kärbitud Virtsu kooli ümber, on tulnud üllatusena, pole see kaugeltki nii. Lääneranna vald asub koole ühise katuse alla viima. Lääneranna kooliks liidetakse Lihula gümnaasium, Varbla, Koonga, Kõmsi ja esialgu ka Virtsu algkool.

Lääneranna vald tahab pidada tulevikus ainult üht kooli

[caption id="attachment_418532" align="alignnone" width="1920"] Esimest korda kõlas Lääneranna kooli nimi aasta eest Virtsu koolis toimunud rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval pidasid Lääneranna vallavalitsus ja koolijuhid nõu, kuidas liita valla praegused koolid ühtseks Lääneranna kooliks. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütles küll eile õhtul Lääne Elule saadetud kirjas, et tegemist oli aktiivse mõtteharjutusega, kus arutatakse, milliseid võimalusi pakuks variant, kus koolid oleks liidetud üheks õppeasutuseks, kuid säiliksid kõik õppekohad valla eri paigus ja säiliks ka gümnaasium. Värskes vallalehes Lääneranna Teataja ilmunud vallajuhtide intervjuus ütles aga Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastuseks küsimusele, mis on vallas 2024. aasta lõpuks teisiti, et „sisuline muutus sealjuures on see, et meil on tulevikus üks Lääneranna kool oma õpikohtadega Varblas, Koongas ja Kõmsil ning esialgu kindlasti ka Virtsus laste olemasolul“.

Lääneranna koolisõda ei vaibu enne valimisi

[caption id="attachment_394547" align="alignnone" width="1920"] 24. märtsil kogunes Lääneranna vallavolikogu istungi eel Lihulas vallamaja ette mitusada meeleavaldajat. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeval on Lääneranna volikogus taas päevakorras Virtsu ja Metsküla kooli teema. Otsustamist volikogus ei tule, tegemist on infopunktiga, mis käsitleb rahvaalgatust „Metsküla ja Virtsu koolid 6-klassilisteks vallakoolideks”. Petitsiooni algatanud Lääneranna valla elanik Kristjan Korsten ütles Lääne Elule, et 1. detsembril saatis ta vallavalitsusse 432 allkirjaga rahvaalgatuse Metsküla ja Virtsu kooli toetuseks. Allakirjutanud kutsuvad Lääneranna vallavolikogu ja -valitsust üles pidama Metsküla ja Virtsu koole kuueklassiliste vallakoolidena, sest riik hakkab just selliseid koole toetama.

Lapsevanemad vaidlustasid Lihula koolijuhi otsuse

[caption id="attachment_416153" align="alignnone" width="1920"] Metsküla laste Lihula kooli nimekirja kandmine jättis ministeeriumile vale mulje, nagu oleks lapsi Lihula koolis rohkem, kui neid tegelikult on. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lapsevanemad leiavad, et vastutus lasub Lihula koolijuhil, kes Lääneranna vallavalitsuse käsul seadust rikkus ja lapsed tagaselja Lihula kooli nimekirja pani. Kooli valik on vaba ja keegi ei saa seda lapsevanemale peale sundida. Ometi kandis Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur kuu aega tagasi 17 last Lihula kooli nimekirja vanemate tagaselja, neid isegi teavitamata. „Lapsevanematest on üle sõidetud,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Cariina Pähk teisipäeval Lääne Elule. Vanemad ei kavatse lapsi Lihula kooli panna, nood käivad endiselt Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla koolis, sest just selle kooli eest nad võitlevad ja tahavad, et lapsed käiksid seal. „Minu last ei saa keegi meelevaldselt mingisse registrisse panna,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Margus Suurväli teisipäeval. „Võibolla ärkan homme üles ja avastan, et laps on lastekodu registris. Nii need asjad ei käi!“

Lääneranna võib ebaseaduslikult Lihula kooli nimekirja kantud laste pearahast ilma jääda

[caption id="attachment_261286" align="alignnone" width="600"] Lääneranna vallamaja Lihulas. Foto: Lääneranna Teataja[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Mari Annus ütles Lääne Elule, et Lääneranna vald võib ebaseaduslikult Lihula kooli nimekirja kantud 17 lapse pearahast ilma jääda. Annus kinnitas, et haridus- ja teadusministeerium kontrollib andmete õigsust. „Mis võib muu hulgas tuua kaasa ka esitatud andmete korrigeerimise vajaduse,“ märkis Annus. Lääne Elu küsimusele, kas see tähendab, et Lääneranna vald võib jääda ilma Lihula kooli nimekirja kantud 17 Metsküla lapse pearahast, vastas Annus: „Kui andmed üle vaadatakse, siis võidakse vajadusel korrigeerida.“ 17 lapse eest saaks Lääneranna vald 65 000 eurot. Õpilaste pearaha maksab riik kohalikele omavalitsustele 10. novembri seisuga koolide nimekirjadesse kantud laste pealt. 9. novembri käskkirjaga arvas Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur 17 Metsküla kooli last Lihula kooli nimekirja, kuigi üksi vanem ei olnud selleks soovi avaldanud, lapsed Lihula kooli ei tule ja õpivad Metsküla koolis, mis Lääneranna vallavolikogu otsusega on 1. septembrist suletud ja töötab annetuste toel. Lapsed kanti Lihula kooli nimekirja ja ka hariduse infosüsteemi vanemate teadmata.

Rait Maruste: Lääneranna koolivõrgust ja Lihula gümnaasiumist

[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast. Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud. Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas. Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline. Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.

Lääneranna vald ähvardab Metsküla lapsed koolimajata jätta

[caption id="attachment_413947" align="alignnone" width="1920"] Metsküla kooli lapsed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavalitsus ähvardab lapsevanemaid, et kui nad kohtuasja ei lõpeta, ei saa nad koolimaja kasutada ka erakooli loomiseks, sest see pole avalikes huvides. Täna õhtul ootavad Metsküla kooli 1. klassi õpilast Marleen Veskimäed kodus küpsised, sest laps sai oma elu esimese tunnistuse. Juba paar päeva tagasi uuris ta vennalt, mis see tunnistus on ja vend seletas: iga aine kohta on kirjas, kuidas esimene kolmandik kooliaastast on läinud. Tüdrukule meeldivad kõik tunnid, eriti äge oli kehaline kasvatus, kui sai end lume sisse kaevata ja kelgutada. Kolm kuud pärast kooliaasta algust ähvardab Lääneranna vallavalitsus lapsed koolimajata jätta või selle kasutamise eest renti küsima hakata ning süüdistab Metsküla koolijuhti, aasta naise nominenti ja 2023. aasta saja mõjukama eestlase sekka valitud Pille Kaiselit usalduse kaotuses. Kui kool peakski avatama, ei oleks kohalik omavalitsus nõus taastama töösuhet Kaiseliga, sest teda ei saa usaldada. „Asi on täiesti kreenis,“ ütles Metsküla lapsevanem Margus Suurväli. „Mingi kitsas, oma äri- või ma ei tea mis huvidega ringkond otsustab, kuidas meie peame elama, sõidab meist üle. Neil on täiesti ükskõik.“ Suurväli märkis, et on elanud ka nõukogude ajal. „Tolleaegne okupatsioonivõim kahvatub selle terrori kõrval, mida meie oma inimesed täna ühele kogukonnale teevad,“ ütles Suurväli. „Kui kool pannakse kinni, pean oma perele leidma uue elukoha. Kindlasti ei ole see Lääneranna vallas.“ Kaks kuud tagasi andis kohtunik Janek Laidvee Lääneranna vallavalitsusele aega lapsevanematega kokkuleppele jõuda, aga kompromissist ollakse kaugemal kui kunagi varem. Sel nädalal teatas Lääneranna vallavalitsust esindav advokaat Indrek Kukk, et valida pole enam midagi: lapsevanemad unustagu kohtutee ära, siis saavad nad koolimaja edasi kasutada. Kui Metsküla lapsevanemad sellega nõus ei ole, siis jääb jutt katki ja kompromissi ei tule. Vald pole nõus arutama ühtegi teist võimalust. Lootus vallavalitsusega kokkuleppele jõuda kahaneb iga edasi-tagasi põrgatatud meiliga. „Tekkinud on ummikseis,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. „Oleme meile edasi-tagasi põrgatanud, aga edasi ei ole jõudnud.“ Kohtuniku määratud viimane tähtaeg on 7. detsember.

Lääneranna sai Koonga ja Varbla lapsevanemate vastu kohtus õiguse (täiendatud kl 10.42)

[caption id="attachment_356542" align="alignnone" width="1434"] Koonga kool. Foto: Google[/caption] Tallinna halduskohus jättis rahuldamata lapsevanemate kaebuse Koonga ja Varbla koolide 7.-9. klassi sulgemise kohta ning andis õiguse Lääneranna vallale. Koonga lapsevanemad jätkavad kohtuteed ja kaebavad halduskohtu otsuse edasi. Lapsevanemad vaidlustasid halduskohtus Lääneranna vallavolikogu 24. märtsi otsuse sulgeda tulevast sügisest Koonga ja Varbla koolide 7.-9. klass. Halduskohus leidis, et vanemal ja lapsel pole õigust konkreetsele koolile, mida vanem peab parimaks.

Metsküla lapsed presidendile: kas sa saad meie kooli päästa?

[gallery ids="413940,413941,413942,413943,413947,413949,413950,413951,413952,413953,413954,413955,413956,414006,414007,413960,413961,413962,413963,413964,413965,413966,413967,413968,413969,413971,413972,413973,413974,413975,413976,413977,413978,413979,413981,413982,413983,413984,413985,413986,413987,413988,413989,413990,413991,413992,413993,413994,413995,413996,413997,413998,413999,414000,414001"]   Pärast kohtumist Metsküla kooli laste, vanemate ja õpetajatega ütles president Alar Karis, et Metsküla juhtum heidab halba valgust Lääneranna valla kõigile koolidele. „Ka Lihula gümnaasiumile, mille hingekirja Metsküla lapsed vallavõimu poolt pandi. Kompromiss tuleb leida,“ sõnas Karis. Võimalike variantidena nimetas Karis munitsipaal- või erakooli või Lihula gümnaasiumi õppekohta. Viimasel puhul jätkuks koolitöö Metskülas, aga Lihula gümnaasiumi osana. Homseks on president kutsunud Kadriorgu vaibale Lääneranna vallavanema Ingvar Saare (Isamaa) ja Lääneranna vallavolikogu esimehe, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Kuigi Lääneranna vallajuhid on korduvalt kinnitanud, et Metsküla kooli pole olemas, leidis president Karis nähtamatu kooli siiski üles.