Silt: lääneranna koolireform

Koonga kooli lapsevanemad andsid sisse esialgse õiguskaitse taotluse, sest kohalik omavalitsus tahab juba sügisest kõik valla koolid ühendada, aga kohtuvaidlus Koonga 7.–9. klassi sulgemise üle on pooleli. „Põhjuseks on see, et Lääneranna vald tahab kõik koolid ühendada, millega me rahul ei ole,“ ütles Koonga kooli lapsevanemate esindaja Rommy Treumann Lääne Elule.

[caption id="attachment_421184" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tagaselja Lihula gümnaasiumi nimekirja pandud Metsküla kooli laste vanemad ootavad juba kolmandat kuud vastust oma vaidele. „Ma ei mõista, miks nad sellega viivitavad või kui kaua. Kas õppeaasta lõpuni?!“ imestas üks vaide esitanud lapsevanematest, Cariina Pähk. Kuni lapsed on Lihula kooli nimekirjas, lähevad kasvõi nende olümpiaadivõidud Lihula kooli arvele, kuigi lapsed pole selles koolis päevagi käinud. Lapsevanemad vaidlustasid oma laste arvamise Lihula kooli nimekirja juba detsembris, vallavalitsus aga venitab vastusega, kuigi seaduse järgi pidanuks ammu vastama.

[caption id="attachment_419319" align="alignnone" width="696"] Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa ja vallavanem Ingvar Saare. Foto Kaire Reiljan.[/caption] Lääneranna vallavolikogu päevakorrast jäi Metsküla kooli ennistamise eelnõu neljapäeval välja, kuigi luba seda tutvustada anti.

Lääneranna koolivõrgu reform on kulgenud kavakohaselt. Kuigi kõrvaltvaatajaile võib tunduda, et trall, mis toimub Metsküla algkooli ja ka kärbitud Virtsu kooli ümber, on tulnud üllatusena, pole see kaugeltki nii. Lääneranna vald asub koole ühise katuse alla viima. Lääneranna kooliks liidetakse Lihula gümnaasium, Varbla, Koonga, Kõmsi ja esialgu ka Virtsu algkool.

[caption id="attachment_418532" align="alignnone" width="1920"] Esimest korda kõlas Lääneranna kooli nimi aasta eest Virtsu koolis toimunud rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval pidasid Lääneranna vallavalitsus ja koolijuhid nõu, kuidas liita valla praegused koolid ühtseks Lääneranna kooliks. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütles küll eile õhtul Lääne Elule saadetud kirjas, et tegemist oli aktiivse mõtteharjutusega, kus arutatakse, milliseid võimalusi pakuks variant, kus koolid oleks liidetud üheks õppeasutuseks, kuid säiliksid kõik õppekohad valla eri paigus ja säiliks ka gümnaasium. Värskes vallalehes Lääneranna Teataja ilmunud vallajuhtide intervjuus ütles aga Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastuseks küsimusele, mis on vallas 2024. aasta lõpuks teisiti, et „sisuline muutus sealjuures on see, et meil on tulevikus üks Lääneranna kool oma õpikohtadega Varblas, Koongas ja Kõmsil ning esialgu kindlasti ka Virtsus laste olemasolul“.

[caption id="attachment_394547" align="alignnone" width="1920"] 24. märtsil kogunes Lääneranna vallavolikogu istungi eel Lihulas vallamaja ette mitusada meeleavaldajat. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeval on Lääneranna volikogus taas päevakorras Virtsu ja Metsküla kooli teema. Otsustamist volikogus ei tule, tegemist on infopunktiga, mis käsitleb rahvaalgatust „Metsküla ja Virtsu koolid 6-klassilisteks vallakoolideks”. Petitsiooni algatanud Lääneranna valla elanik Kristjan Korsten ütles Lääne Elule, et 1. detsembril saatis ta vallavalitsusse 432 allkirjaga rahvaalgatuse Metsküla ja Virtsu kooli toetuseks. Allakirjutanud kutsuvad Lääneranna vallavolikogu ja -valitsust üles pidama Metsküla ja Virtsu koole kuueklassiliste vallakoolidena, sest riik hakkab just selliseid koole toetama.

[caption id="attachment_416153" align="alignnone" width="1920"] Metsküla laste Lihula kooli nimekirja kandmine jättis ministeeriumile vale mulje, nagu oleks lapsi Lihula koolis rohkem, kui neid tegelikult on. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lapsevanemad leiavad, et vastutus lasub Lihula koolijuhil, kes Lääneranna vallavalitsuse käsul seadust rikkus ja lapsed tagaselja Lihula kooli nimekirja pani. Kooli valik on vaba ja keegi ei saa seda lapsevanemale peale sundida. Ometi kandis Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur kuu aega tagasi 17 last Lihula kooli nimekirja vanemate tagaselja, neid isegi teavitamata. „Lapsevanematest on üle sõidetud,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Cariina Pähk teisipäeval Lääne Elule. Vanemad ei kavatse lapsi Lihula kooli panna, nood käivad endiselt Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla koolis, sest just selle kooli eest nad võitlevad ja tahavad, et lapsed käiksid seal. „Minu last ei saa keegi meelevaldselt mingisse registrisse panna,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Margus Suurväli teisipäeval. „Võibolla ärkan homme üles ja avastan, et laps on lastekodu registris. Nii need asjad ei käi!“

[caption id="attachment_261286" align="alignnone" width="600"] Lääneranna vallamaja Lihulas. Foto: Lääneranna Teataja[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Mari Annus ütles Lääne Elule, et Lääneranna vald võib ebaseaduslikult Lihula kooli nimekirja kantud 17 lapse pearahast ilma jääda. Annus kinnitas, et haridus- ja teadusministeerium kontrollib andmete õigsust. „Mis võib muu hulgas tuua kaasa ka esitatud andmete korrigeerimise vajaduse,“ märkis Annus. Lääne Elu küsimusele, kas see tähendab, et Lääneranna vald võib jääda ilma Lihula kooli nimekirja kantud 17 Metsküla lapse pearahast, vastas Annus: „Kui andmed üle vaadatakse, siis võidakse vajadusel korrigeerida.“ 17 lapse eest saaks Lääneranna vald 65 000 eurot. Õpilaste pearaha maksab riik kohalikele omavalitsustele 10. novembri seisuga koolide nimekirjadesse kantud laste pealt. 9. novembri käskkirjaga arvas Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur 17 Metsküla kooli last Lihula kooli nimekirja, kuigi üksi vanem ei olnud selleks soovi avaldanud, lapsed Lihula kooli ei tule ja õpivad Metsküla koolis, mis Lääneranna vallavolikogu otsusega on 1. septembrist suletud ja töötab annetuste toel. Lapsed kanti Lihula kooli nimekirja ja ka hariduse infosüsteemi vanemate teadmata.

[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast. Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud. Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas. Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline. Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.

[caption id="attachment_413947" align="alignnone" width="1920"] Metsküla kooli lapsed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavalitsus ähvardab lapsevanemaid, et kui nad kohtuasja ei lõpeta, ei saa nad koolimaja kasutada ka erakooli loomiseks, sest see pole avalikes huvides. Täna õhtul ootavad Metsküla kooli 1. klassi õpilast Marleen Veskimäed kodus küpsised, sest laps sai oma elu esimese tunnistuse. Juba paar päeva tagasi uuris ta vennalt, mis see tunnistus on ja vend seletas: iga aine kohta on kirjas, kuidas esimene kolmandik kooliaastast on läinud. Tüdrukule meeldivad kõik tunnid, eriti äge oli kehaline kasvatus, kui sai end lume sisse kaevata ja kelgutada. Kolm kuud pärast kooliaasta algust ähvardab Lääneranna vallavalitsus lapsed koolimajata jätta või selle kasutamise eest renti küsima hakata ning süüdistab Metsküla koolijuhti, aasta naise nominenti ja 2023. aasta saja mõjukama eestlase sekka valitud Pille Kaiselit usalduse kaotuses. Kui kool peakski avatama, ei oleks kohalik omavalitsus nõus taastama töösuhet Kaiseliga, sest teda ei saa usaldada. „Asi on täiesti kreenis,“ ütles Metsküla lapsevanem Margus Suurväli. „Mingi kitsas, oma äri- või ma ei tea mis huvidega ringkond otsustab, kuidas meie peame elama, sõidab meist üle. Neil on täiesti ükskõik.“ Suurväli märkis, et on elanud ka nõukogude ajal. „Tolleaegne okupatsioonivõim kahvatub selle terrori kõrval, mida meie oma inimesed täna ühele kogukonnale teevad,“ ütles Suurväli. „Kui kool pannakse kinni, pean oma perele leidma uue elukoha. Kindlasti ei ole see Lääneranna vallas.“ Kaks kuud tagasi andis kohtunik Janek Laidvee Lääneranna vallavalitsusele aega lapsevanematega kokkuleppele jõuda, aga kompromissist ollakse kaugemal kui kunagi varem. Sel nädalal teatas Lääneranna vallavalitsust esindav advokaat Indrek Kukk, et valida pole enam midagi: lapsevanemad unustagu kohtutee ära, siis saavad nad koolimaja edasi kasutada. Kui Metsküla lapsevanemad sellega nõus ei ole, siis jääb jutt katki ja kompromissi ei tule. Vald pole nõus arutama ühtegi teist võimalust. Lootus vallavalitsusega kokkuleppele jõuda kahaneb iga edasi-tagasi põrgatatud meiliga. „Tekkinud on ummikseis,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. „Oleme meile edasi-tagasi põrgatanud, aga edasi ei ole jõudnud.“ Kohtuniku määratud viimane tähtaeg on 7. detsember.