Silt: lääneranna koolireform

[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast. Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud. Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas. Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline. Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.

[caption id="attachment_413947" align="alignnone" width="1920"] Metsküla kooli lapsed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääneranna vallavalitsus ähvardab lapsevanemaid, et kui nad kohtuasja ei lõpeta, ei saa nad koolimaja kasutada ka erakooli loomiseks, sest see pole avalikes huvides. Täna õhtul ootavad Metsküla kooli 1. klassi õpilast Marleen Veskimäed kodus küpsised, sest laps sai oma elu esimese tunnistuse. Juba paar päeva tagasi uuris ta vennalt, mis see tunnistus on ja vend seletas: iga aine kohta on kirjas, kuidas esimene kolmandik kooliaastast on läinud. Tüdrukule meeldivad kõik tunnid, eriti äge oli kehaline kasvatus, kui sai end lume sisse kaevata ja kelgutada. Kolm kuud pärast kooliaasta algust ähvardab Lääneranna vallavalitsus lapsed koolimajata jätta või selle kasutamise eest renti küsima hakata ning süüdistab Metsküla koolijuhti, aasta naise nominenti ja 2023. aasta saja mõjukama eestlase sekka valitud Pille Kaiselit usalduse kaotuses. Kui kool peakski avatama, ei oleks kohalik omavalitsus nõus taastama töösuhet Kaiseliga, sest teda ei saa usaldada. „Asi on täiesti kreenis,“ ütles Metsküla lapsevanem Margus Suurväli. „Mingi kitsas, oma äri- või ma ei tea mis huvidega ringkond otsustab, kuidas meie peame elama, sõidab meist üle. Neil on täiesti ükskõik.“ Suurväli märkis, et on elanud ka nõukogude ajal. „Tolleaegne okupatsioonivõim kahvatub selle terrori kõrval, mida meie oma inimesed täna ühele kogukonnale teevad,“ ütles Suurväli. „Kui kool pannakse kinni, pean oma perele leidma uue elukoha. Kindlasti ei ole see Lääneranna vallas.“ Kaks kuud tagasi andis kohtunik Janek Laidvee Lääneranna vallavalitsusele aega lapsevanematega kokkuleppele jõuda, aga kompromissist ollakse kaugemal kui kunagi varem. Sel nädalal teatas Lääneranna vallavalitsust esindav advokaat Indrek Kukk, et valida pole enam midagi: lapsevanemad unustagu kohtutee ära, siis saavad nad koolimaja edasi kasutada. Kui Metsküla lapsevanemad sellega nõus ei ole, siis jääb jutt katki ja kompromissi ei tule. Vald pole nõus arutama ühtegi teist võimalust. Lootus vallavalitsusega kokkuleppele jõuda kahaneb iga edasi-tagasi põrgatatud meiliga. „Tekkinud on ummikseis,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. „Oleme meile edasi-tagasi põrgatanud, aga edasi ei ole jõudnud.“ Kohtuniku määratud viimane tähtaeg on 7. detsember.

[caption id="attachment_356542" align="alignnone" width="1434"] Koonga kool. Foto: Google[/caption] Tallinna halduskohus jättis rahuldamata lapsevanemate kaebuse Koonga ja Varbla koolide 7.-9. klassi sulgemise kohta ning andis õiguse Lääneranna vallale. Koonga lapsevanemad jätkavad kohtuteed ja kaebavad halduskohtu otsuse edasi. Lapsevanemad vaidlustasid halduskohtus Lääneranna vallavolikogu 24. märtsi otsuse sulgeda tulevast sügisest Koonga ja Varbla koolide 7.-9. klass. Halduskohus leidis, et vanemal ja lapsel pole õigust konkreetsele koolile, mida vanem peab parimaks.

[gallery ids="413940,413941,413942,413943,413947,413949,413950,413951,413952,413953,413954,413955,413956,414006,414007,413960,413961,413962,413963,413964,413965,413966,413967,413968,413969,413971,413972,413973,413974,413975,413976,413977,413978,413979,413981,413982,413983,413984,413985,413986,413987,413988,413989,413990,413991,413992,413993,413994,413995,413996,413997,413998,413999,414000,414001"]   Pärast kohtumist Metsküla kooli laste, vanemate ja õpetajatega ütles president Alar Karis, et Metsküla juhtum heidab halba valgust Lääneranna valla kõigile koolidele. „Ka Lihula gümnaasiumile, mille hingekirja Metsküla lapsed vallavõimu poolt pandi. Kompromiss tuleb leida,“ sõnas Karis. Võimalike variantidena nimetas Karis munitsipaal- või erakooli või Lihula gümnaasiumi õppekohta. Viimasel puhul jätkuks koolitöö Metskülas, aga Lihula gümnaasiumi osana. Homseks on president kutsunud Kadriorgu vaibale Lääneranna vallavanema Ingvar Saare (Isamaa) ja Lääneranna vallavolikogu esimehe, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Kuigi Lääneranna vallajuhid on korduvalt kinnitanud, et Metsküla kooli pole olemas, leidis president Karis nähtamatu kooli siiski üles.

[caption id="attachment_364465" align="alignnone" width="2000"] Metsküküla algkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla kooli lapsed kanti kohe pärast vallavalitsuse otsust vanemate teadmata kiirkorras Lääneranna valla kõige suurema kooli nimekirja. Metsküla lapsevanematel ei jäänud neljapäeva õhtul muud üle kui pead vangutada või perekonnaseaduse järele haarata, sest selleks ajaks, kui nad vallavalitsuse teate kätte said, oli nende laps vanemate teadmata kantud Lihula gümnaasiumi nimekirja. „Minu teada ei ole kohus piiranud minu õigust ise emana oma laste hariduse üle otsustada,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk. Lääneranna vallavalitsuse otsusega määrati Lihula kooli 17 Metsküla kooli last. Vanemate sõnul lapsed sundkorras määratud koolis käima ei hakka ja koolitöö Metskülas jätkub nagu seni: lapsed käivad koolis, õpetajad õpetavad ja lapsevanemad ootavad kohtust õigust. Esialgse õiguskaitse taotlus on ringkonnakohtusse antud ja halduskohtus on menetlus pooleli. „Mina olen valinud oma lastele kooli. See on Metsküla kool ja lapsed käivad Metskülas,“ ütles Pähk Lääne Elule neljapäeval. Metsküla koolijuht Pille Kaisel kinnitas matemaatikatunni andmise kõrvalt, et koolitöö Metskülas läheb edasi. „Huvitav on see, et nemad ametnikena teavad lapsevanemaist paremini, mis on laste huvides,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, filmitegija Katri Rannastu. Jõupositsioonilt tegutsemine ja oma valla rahva soovidega mittearvestamine on Rannastu sõnul saanud Läänerannas pigem reegliks kui erandiks. „Vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste,“ märkis Rannastu.

[caption id="attachment_412972" align="alignnone" width="1920"] Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave. Erakogu[/caption] Oma kooli eest võitlevad Virtsu lapsevanemad otsustasid edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse, mis andis õiguse Lääneranna vallavalitsusele Virtsu kooli 5.–9. klassi sulgemise asjus. Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave ütles Lääne Elule, et otsus edasi kaevata sündis neljapäeval tunniajase koosoleku käigus. „Eks inimeste tunded koosolekule tulles olid erinevad,” märkis Raave. „Palju oli pettumust, palju väsimust, aga ühtsuses peitub jõud.” Kuigi kõik Virtsu kooli 5.–9. klassi laste vanemad on valinud oma lastele juba teise kooli ja 9. klassi laste jaoks on rong läinud, otsustati Tallinna halduskohtu otsus edasi kaevata. Raave sõnul tehti seda kaalutletult ja kohtuteed jätkatakse ka kõigi teiste Eesti koolide nimel, mille kohta võidakse teha sulgemisotsus. „Kui vaja, siis läheme riigikohtuni ja kaugemalegi välja. Läheme lõpuni,” ütles ta.

[caption id="attachment_412786" align="alignnone" width="1920"] Vandeadvokaat Allar Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega välja kujunenud kohtupraktikast. Foto: Sander Ilvest/Postimees[/caption] Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale. Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega väljakujunenud kohtupraktikast. „Seda olukorras, kus põhiseadust ega põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ei ole hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi osas muudetud,” märkis Jõks. „Kohus leidis, et vald võis kohtumenetluses sulgemisotsuse puudulikke põhjendusi täiendada, aga kui kaebajad esitasid kohtumenetluses tõendeid, mida vald oleks pidanud küsima enne koolivõrgu ümberkorraldamist, siis jättis kohus need tähelepanuta.”