2 C
Haapsalu
Esmaspäev, 26. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Rait Maruste

Silt: Rait Maruste

Rait Maruste: presidendi vastuvõtt ja riigi tähtpäevade tähistamine

[caption id="attachment_335967" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Kirgede puhang seoses presidendi vastuvõtuga riigi aastapäeval ei ole esmakordne. See on tekitanud emotsioone ja küsimusi algusaegadest peale ja pole näha, et need sellisel viisil jätkates iseenesest kaoksid. Seepärast näib olevat kohane vaadata veidi ajalukku ja tänasesse põhiseaduskorda ja konteksti ning püüda arutleda edasise üle.

Rait Maruste: Lääneranna koolivõrgust ja Lihula gümnaasiumist

[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast. Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud. Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas. Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline. Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.

Rait Maruste: Lääneranna valla kannatuste aeg

[caption id="attachment_347041" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste, Lõpe algkooli ja Koonga 8klassilise kooli vilistlane. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kool on olnud läbi aegade kogukondliku elu süda ja keskpunkt, kultuuri ja identiteedi kandja. Pole kooli, pole inimesi, pole inimesi, pole raha ega kultuurielu. Hiiumaa-suuruse valla praeguste probleemide juured ulatuvad aastate taha. Kaugemad põhjused on kolhoosiaegadel ehitatud koolide ja kultuurimajade amortiseerumine ja mahtude sobimatus tänapäevaste nõudmiste ja vajadustega. Kogukondadele kaela jäetud hoonete probleemidele on regionaalhalduse reformi ajal ja järel lisandunud mitmed valeotsused ja -tegevused. Lääneranna kant on olnud Keskerakonna ja viimastel aegadel ka EKRE mänguväli. Vald on uusmoodustis, mida varem pole sellisena kunagi olnud. Näeb kaardil välja loogilise tervikuna, keskpunktiga Lihulas. Uskusin minagi, et sellest võib asja saada. Paraku pole vald tegelikkuses kunagi hästi toimima hakanud ja on nüüd lükatud lagunemise äärele.

Rait Maruste: nagu külakakluse keskele oleks sattunud

[caption id="attachment_347009" align="alignnone" width="2000"] Endine inimõiguste kohtunik Rait Maruste peab Varbla rannakülas hobuseid ja Kihnu maalambaid. Urmas Lauri foto[/caption] Kümmekonna aasta eest Varbla rannakülla kolinud kunagine riigikohtu esimees ja Euroopa inimõiguste kohtunik Rait Maruste võtab neli aastat Lääneranna vallavolikogus kokku kahe sõnaga: huvitav, aga vaevarikas. Telefonitsi intervjuud kokku leppides Maruste nii poliitkorrektne ei ole. „Ma võin rääkida küll,” ütleb ta, mõtleb ivake aega ja lisab puhtsüdamlikult, hääles pisuke üllatus: „Nagu külakakluse keskele oleks sattunud.” 26. oktoobril kihutab Mereäärse küla viimase maja nurga tagant välja varjupaigast päästetud Killa, koletu suur ja soliidses eas, aga kutsika loomuga koer. Õuel ootavad ära vedamist sügistormis murdunud vana saarepuu jupid. Killa vänderdab rõõmust ja ähvardab tulijad jalust paisata. Uksele ilmunud peremees kutsub looma ära ja juhatab külalised kööki. Akna taga on meri ja silmapiir, seestpoolt puurib meid sülearvuti pime silm. Rait Maruste, neli aastat tagasi pääsesite oma valimisliidu esinumbrina Lääneranna vallavolikokku ja juhtisite üle kolme aasta seal seitsmeliikmelist opositsiooni. Pärast võimupööret olite 2020 detsembrist 2021 oktoobrini volikogu esimees. Kohalikel valimistel 2021 te põrusite – saite 39 häält ja volikogusse ei pääsenud. Kus te valimispäeva õhtul olite? Olin kodus, siinsamas. Kuskil valimispeol ma ei ol

Metsküla kool ajas Lääneranna volinikud tülli

[caption id="attachment_344462" align="alignnone" width="1839"] Lääneranna vallavolikogu ei jõudnud neljapäeval oma selle koosseisu viimasel istungil üksmeelele. Foto: Kuvatõmmis[/caption] Neljapäeval oma selle koosseisu viimase istungi pidanud Lääneranna volinikel jäi Metsküla kooli pärast valla eelarvestrateegia kinnitamata. Lääneranna valla juhtidele tuli viimasel hetkel taas tülli pööranud volinike otsus ootamatult. Kümme volinikku hääletas eelarvestrateegia kinnitamise vastu, kaheksa poolt. Kolm koalitsiooni liiget puudus.

Lääneranna volinikud võtsid lisaeelarve vastu

[caption id="attachment_341285" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna võttis lisaeelarve vastu. Foto: ekraanitõmmis[/caption] Lääneranna volikogu kinnitas neljapäeval 20 poolthäälega ja vaidlusteta valla lisaeelarve, mis jagas investeeringuteks 140 000 eurot.

Lääneranna volinikud jätsid lisaeelarvest vaidlusalused punktid välja

[caption id="attachment_340835" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste loodab, et lisaeelarve võetakse neljapäeval vastu. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu läheb neljapäeval kolmandale katsele võtta vastu valla lisaeelarve, mis jagab investeeringuteks 140 000 eurot. Kui augustis ei suutnud volinikud kokku leppida isegi mitte päevakorras ja istung jäi ära, siis kuu aega hiljem on koalitsioon lisaeelarve asjus järele andnud. Mõlemad pooled kinnitasid Lääne Elule, et kui kokkulepped peavad ja keegi meelt ei muuda, siis võetakse lisaeelarve ülehomme vastu, ka jätab opositsioon Lääneranna vallavolikogu esimehele Rait Marustele ja vallavanem Andres Hirvelale tehtud umbusaldusavalduse sinnapaika ning võim jääb püsima.

Varbla sadama omanik kandideerib Keskerakonna nimekirjas

[caption id="attachment_340058" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna volikogu liige Heino Sabiin(keskel). Foto: Urmas Lauri[/caption] Neli aastat tagasi Lääneranna vallavolikogu esimehe Rait Maruste valimisliidus Nelja Valla Ühisjõud kandideerinud Varbla sadama omanik Heino Sabiin läheb sügisel valimistele hoopis Keskerakonna nimekirjas, mille ta ise kokku paneb. „Plaan ja mõte on. Paneme kokku, räägime inimestega,” kinnitas Sabiin kolmapäeval Lääne Elule. Kohapeal ärimeeste pundiks kutsutava nimekirja kohta ütles Sabiin: „On ettevõtjaid ja teisi ka.” Keskerakond pole Sabiinile võõras – ta oli selle liige 14 aastat, 2012. aastast on ta parteitu. 15 kandidaati on paigas, teiste seas Kõmsi traadivabriku omanik Mardo Leiumaa (parteitu). Neli aastat tagasi kandideeris Leiumaa kunagise Lääneranna vallavanema Mikk Pikkmetsa valimisliidus, mis võitis valimised, Leiumaa häältesaak oli toona korralik – 84 häält.