Silt: Rait Maruste
Rait Maruste: riigikaitse kohustusest ja kohtust
[caption id="attachment_347041" align="alignnone" width="1920"] Rait Maruste, endine riigikohtu esimees ja Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Vabaduse ja demokraatiaga käib kaasas võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine ning võrdne osalus avalikus elus ja kohustustes. Kui üldises plaanis on asjad enam-vähem korras, siis riigikaitses on väga suur lõhe meeste ja naiste osaluskohustuses. Ja see ei ole kooskõlas meie põhiseaduses sätestatuga.
Põhiseaduse § 54 lg 1 määrab, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Demokraatlikule riigile kohaselt sätestab põhiseaduse § 12, et kõik on seaduse ees võrdsed. Põhiseaduse § 124 lg 1 ja riigikaitse seadus kohustavad Eesti kodanikke
Vallaelanik soovib tuua Lääneranna valla Lääne maakonda
[caption id="attachment_474180" align="alignnone" width="519"] Pärnu maakonna silt Kasari jõel. Foto Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna valla kodanik Kristjan Korsten otsib keskkonna Rahvaalgatus.ee kaudu toetajaid, et taotleda Lääneranna vallas ametliku rahvaküsitluse korraldamist. Küsitlus annaks vastuse küsimusele, millisesse maakonda peaks kuuluma Lääneranna vald.
„Kui rahvaküsitluse tulemus annab selleks aluse, taotleme Lääneranna valla maakondliku kuuluvuse muutmist,“ sõnastas Korsten algatuse eesmärgi.
Korsten ütles Lääne Elule, et taotluse üleandmiseks Lääneranna vallavalitsusele, tahab ta maikuu jooksul koguda 43 allkirja, mis on 1 protsent vallaelanikest
„Kui 2017. aastal arutati Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla valla ühinemisel tekkiva valla kuuluvuse üle, tehti seda
Rait Maruste: millal loodi eesti riik ?
[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"]
Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Meil on saanud riiklikuks tavaks tähistada Eesti vabariigi sünnipäevana 24. veebruari. See on kuupäeva 1918. aastal, mil Eesti iseseisvus kuulutati välja Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele.
Otsuse vabariigi väljakuulutamise päevaks lugeda 24. veebruari tegi Eesti Ajutine Valitsus, mille pea- ja sõjaministriks oli Konstantin Päts oma otsusega 12. veebruarist 1919. Selle otsuse kohaselt toimiti juba samal aastal ning algas aastapäeva pidulik tähistamine. Arvestades Pätsi isikuomadusi ja ambitsioone pole see otsus üllatav.
Tulenevalt hetkeoludest loeti manifest esimesena ette Pärnu linnas 23. veebruaril 1918. Seda tegi kell 8 õhtul Hugo Kuusner Pärnu Endla teatri rõdult. Päev hiljem, so 24.02.1918 loeti manifest ette ka Tallinnas ja mujal Eestis. Tallinnas luges manifesti ette Konstantin Päts.
Esmaettelugemise asjaolu on andnud Pärnule alust tutvustada end kui Eesti vabariigi sünnilinna. Seda soovi võib mõista hea turundus
Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Meil on saanud riiklikuks tavaks tähistada Eesti vabariigi sünnipäevana 24. veebruari. See on kuupäeva 1918. aastal, mil Eesti iseseisvus kuulutati välja Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele.
Otsuse vabariigi väljakuulutamise päevaks lugeda 24. veebruari tegi Eesti Ajutine Valitsus, mille pea- ja sõjaministriks oli Konstantin Päts oma otsusega 12. veebruarist 1919. Selle otsuse kohaselt toimiti juba samal aastal ning algas aastapäeva pidulik tähistamine. Arvestades Pätsi isikuomadusi ja ambitsioone pole see otsus üllatav.
Tulenevalt hetkeoludest loeti manifest esimesena ette Pärnu linnas 23. veebruaril 1918. Seda tegi kell 8 õhtul Hugo Kuusner Pärnu Endla teatri rõdult. Päev hiljem, so 24.02.1918 loeti manifest ette ka Tallinnas ja mujal Eestis. Tallinnas luges manifesti ette Konstantin Päts.
Esmaettelugemise asjaolu on andnud Pärnule alust tutvustada end kui Eesti vabariigi sünnilinna. Seda soovi võib mõista hea turundus
26
Maapiirita Noarootsi tahab ühineda Haapsaluga
Haldusreformiga kokku klopsitud Eesti suuremates omavalitsustes – Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas – on tekkinud piirkonnad, kust üha enam kostab hääli, et praegusest omavalitsusest soovitakse lahkuda.
Lääne-Nigula valla jõuline plaan, millega on kavas likvideerida osavallavanemate ametipostid, on tekitanud suurvalda esimese mõra, sest Noarootsi osavald otsib võimalusi Haapsaluga ühinemiseks. Läänerannas arutatakse võimaluse üle Virtsu liitumiseks Muhuga ning Varbla ja Koonga paneksid leivad ühte kappi Tõstamaaga.
Lääne-Nigula volikogule sai maikuu istungi lõpus teatavaks, et vallas peetakse plaani valla põhimääruse muutmiseks. Osavallad säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega.
„Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas volikogu esimees Mikk Lõhmus volikogule toona. Vallavanem Janno Randmaa tahab muudatustega saada osavalla
Rait Maruste: Lääneranna valla tõetund
[caption id="attachment_347040" align="alignnone" width="1920"]
Rait Maruste. Urmas Lauri[/caption]
Iga kooliskäinu, isegi kui see kool on Lihula gümnaasium, teab füüsikatunnis õpitut, et igal mõjul on vastumõju. Mida tugevam mõju, seda suurem ka vastumõju. See kehtib täiel määral ka sotsiaalsetes suhetes.
Haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna vald oli uusmoodustis, mis ühendas endised Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula vallad keskusega Lihulas. Plaan paberil tundus päris hea ja lubav. Tunnistan, et Varbla valla elanikuna olin minagi optimistlikult meelestatud. Ajaloolises tagasivaates oli ju selle kandi keskus sajandeid olnud Lihula, ajal, kui liiguti hobusega, valiti lühim tee.
Kuid jah, oli kunagi. Rikkalik ajalugu ja asukoht riigi ühe põhimaantee ääres lubanuks head arengupotentsiaali. Para
Rait Maruste. Urmas Lauri[/caption]
Iga kooliskäinu, isegi kui see kool on Lihula gümnaasium, teab füüsikatunnis õpitut, et igal mõjul on vastumõju. Mida tugevam mõju, seda suurem ka vastumõju. See kehtib täiel määral ka sotsiaalsetes suhetes.
Haldusreformi käigus moodustatud Lääneranna vald oli uusmoodustis, mis ühendas endised Varbla, Koonga, Hanila ja Lihula vallad keskusega Lihulas. Plaan paberil tundus päris hea ja lubav. Tunnistan, et Varbla valla elanikuna olin minagi optimistlikult meelestatud. Ajaloolises tagasivaates oli ju selle kandi keskus sajandeid olnud Lihula, ajal, kui liiguti hobusega, valiti lühim tee.
Kuid jah, oli kunagi. Rikkalik ajalugu ja asukoht riigi ühe põhimaantee ääres lubanuks head arengupotentsiaali. ParaRait Maruste: Lihula samba saaga
[caption id="attachment_347041" align="alignnone" width="1920"] Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On iseenesest kahetsusväärne, et sisus õige asi – vastupanuliikumise väärtustamine – on viinud kodaniku initsiatiivi ja avaliku võimu vastasseisuni.
Vigu on teinud mõlemad pooled. Neid saanuks vältida, kui ajaloos aset leidnut oleks tõsiasju arvestavalt ja asjakohaselt tõlgendatud ning alles siis mälestusmärgiks vormistatud. Ja võimud saanuks oma reageeringutes olla argumenteeritumad ja veenvamad.
Asja mõistmiseks ei saa mööda 1939–1944 Eestis aset leidnust. Tollased sündmused tuleb panna konteksti ja ajateljele ning lähtuvalt sellest neid ka hinnata ja märgistada.
Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On iseenesest kahetsusväärne, et sisus õige asi – vastupanuliikumise väärtustamine – on viinud kodaniku initsiatiivi ja avaliku võimu vastasseisuni.
Vigu on teinud mõlemad pooled. Neid saanuks vältida, kui ajaloos aset leidnut oleks tõsiasju arvestavalt ja asjakohaselt tõlgendatud ning alles siis mälestusmärgiks vormistatud. Ja võimud saanuks oma reageeringutes olla argumenteeritumad ja veenvamad.
Asja mõistmiseks ei saa mööda 1939–1944 Eestis aset leidnust. Tollased sündmused tuleb panna konteksti ja ajateljele ning lähtuvalt sellest neid ka hinnata ja märgistada. Rait Maruste: kaks Pätsi
[caption id="attachment_347040" align="alignnone" width="1920"] Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On üldistes huvides, et vaataksime ja käsitleksime oma ajalugu ausalt, kogu selle ilus, vähem ilusas ja lausa valusas.
Rahvusromantilises mälus, igatsuses ja uhkuses oleme kippunud nägema oma ajalugu ja selles toiminud isikuid heas valguses. See on loomulik ja mõistetav, omariiklust toetav ja väärtustav. Kuid objektiivsuse ja kriitikameele eiramine võib olla ka andestamatult lühinägelik ja eksitav, eriti meie riikluse kujundamist ja rahvusvahelist olukorda arvestades.
Endine riigikohtunik Rait Maruste. Foto: Urmas Lauri[/caption]
On üldistes huvides, et vaataksime ja käsitleksime oma ajalugu ausalt, kogu selle ilus, vähem ilusas ja lausa valusas.
Rahvusromantilises mälus, igatsuses ja uhkuses oleme kippunud nägema oma ajalugu ja selles toiminud isikuid heas valguses. See on loomulik ja mõistetav, omariiklust toetav ja väärtustav. Kuid objektiivsuse ja kriitikameele eiramine võib olla ka andestamatult lühinägelik ja eksitav, eriti meie riikluse kujundamist ja rahvusvahelist olukorda arvestades. Rait Maruste: presidendi vastuvõtt ja riigi tähtpäevade tähistamine
[caption id="attachment_335967" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Kirgede puhang seoses presidendi vastuvõtuga riigi aastapäeval ei ole esmakordne.
See on tekitanud emotsioone ja küsimusi algusaegadest peale ja pole näha, et need sellisel viisil jätkates iseenesest kaoksid.
Seepärast näib olevat kohane vaadata veidi ajalukku ja tänasesse põhiseaduskorda ja konteksti ning püüda arutleda edasise üle.
Lääneranna vallavolikogu esimees Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Kirgede puhang seoses presidendi vastuvõtuga riigi aastapäeval ei ole esmakordne.
See on tekitanud emotsioone ja küsimusi algusaegadest peale ja pole näha, et need sellisel viisil jätkates iseenesest kaoksid.
Seepärast näib olevat kohane vaadata veidi ajalukku ja tänasesse põhiseaduskorda ja konteksti ning püüda arutleda edasise üle. Rait Maruste: Lääneranna koolivõrgust ja Lihula gümnaasiumist
[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast.
Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud.
Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas.
Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline.
Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.
Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption]
Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast.
Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud.
Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas.
Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline.
Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda. Rait Maruste: Lääneranna valla kannatuste aeg
[caption id="attachment_347041" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste, Lõpe algkooli ja Koonga 8klassilise kooli vilistlane. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kool on olnud läbi aegade kogukondliku elu süda ja keskpunkt, kultuuri ja identiteedi kandja. Pole kooli, pole inimesi, pole inimesi, pole raha ega kultuurielu.
Hiiumaa-suuruse valla praeguste probleemide juured ulatuvad aastate taha. Kaugemad põhjused on kolhoosiaegadel ehitatud koolide ja kultuurimajade amortiseerumine ja mahtude sobimatus tänapäevaste nõudmiste ja vajadustega. Kogukondadele kaela jäetud hoonete probleemidele on regionaalhalduse reformi ajal ja järel lisandunud mitmed valeotsused ja -tegevused.
Lääneranna kant on olnud Keskerakonna ja viimastel aegadel ka EKRE mänguväli. Vald on uusmoodustis, mida varem pole sellisena kunagi olnud. Näeb kaardil välja loogilise tervikuna, keskpunktiga Lihulas. Uskusin minagi, et sellest võib asja saada. Paraku pole vald tegelikkuses kunagi hästi toimima hakanud ja on nüüd lükatud lagunemise äärele.
Rait Maruste, Lõpe algkooli ja Koonga 8klassilise kooli vilistlane. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kool on olnud läbi aegade kogukondliku elu süda ja keskpunkt, kultuuri ja identiteedi kandja. Pole kooli, pole inimesi, pole inimesi, pole raha ega kultuurielu.
Hiiumaa-suuruse valla praeguste probleemide juured ulatuvad aastate taha. Kaugemad põhjused on kolhoosiaegadel ehitatud koolide ja kultuurimajade amortiseerumine ja mahtude sobimatus tänapäevaste nõudmiste ja vajadustega. Kogukondadele kaela jäetud hoonete probleemidele on regionaalhalduse reformi ajal ja järel lisandunud mitmed valeotsused ja -tegevused.
Lääneranna kant on olnud Keskerakonna ja viimastel aegadel ka EKRE mänguväli. Vald on uusmoodustis, mida varem pole sellisena kunagi olnud. Näeb kaardil välja loogilise tervikuna, keskpunktiga Lihulas. Uskusin minagi, et sellest võib asja saada. Paraku pole vald tegelikkuses kunagi hästi toimima hakanud ja on nüüd lükatud lagunemise äärele.