On üldistes huvides, et vaataksime ja käsitleksime oma ajalugu ausalt, kogu selle ilus, vähem ilusas ja lausa valusas.
Rahvusromantilises mälus, igatsuses ja uhkuses oleme kippunud nägema oma ajalugu ja selles toiminud isikuid heas valguses. See on loomulik ja mõistetav, omariiklust toetav ja väärtustav. Kuid objektiivsuse ja kriitikameele eiramine võib olla ka andestamatult lühinägelik ja eksitav, eriti meie riikluse kujundamist ja rahvusvahelist olukorda arvestades.
Kui nüüd teemast ka juttu teha, siis Pätsi kohta üks täiesti mõistlik ja arusaadav käsitlus. Et siis, kui muidu hea juht, hakkab arvama, et keegi polegi väärt teda asendama, peaks õige demokraatia, tagama tema välja vahetamise.
Siinkohal meenub Reformierakond ja eriti üks neist, kes alati Ligi on, rääkis juba kaua eaga tagasi, et neile pole asendust võtta…
Rait Maruste, kunagine kommunist ja praegune rohepööraja.
Mõrad… . Miks pidi Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik olema kollabrant ehk endine kommunist.
Vikipeedia: 1976. aastast oli Eestimaa Kommunistliku Partei liige,[12] 1989. aastal astus ta sealt välja.[13] Aastatel 1984–1985 oli ta TRÜ õigusteaduskonna partorg.[viide?]
Mõistan meelemuutuse põjuseid, aga ikkagi on ei mööndusega.
eriti viimase 50 aasta okupatsiooni kollaborante
Õigus! Hurraa!