Silt: Lihula gümnaasium

[caption id="attachment_420046" align="alignnone" width="1600"] Lihula uue koolimaja eskiis.[/caption] Lihula kooli uue maja ehitushankesse tegi taotluse kaheksa ettevõtet. Lääneranna vallavalitsuse liige Urmas Osila märkis, et taotlejaid oli ja huvi on suur. „Selles voorus on kõik hästi. Kas nad kõik kvalifitseeruvad, sellega läheb veel aega,“ ütles Osila.

[caption id="attachment_419926" align="alignnone" width="1600"] Lihula uus koolimaja peaks mahutama 300 last. Foto: eskiis[/caption] Haridus- ja teadusministeerium ootab Lääneranna vallavalitsuse selgitusi, kuidas kavatseb kohalik omavalitsus Lihula kooli ehitamist rahastada.

[caption id="attachment_420046" align="alignnone" width="1600"] Lihula uue koolimaja eskiis.[/caption] Lääneranna vallavalitsus lootis Lihula uue koolimaja ehitamiseks saada üle kahe miljoni euro riigi toetust, aga taotlus sai eitava vastuse. „Paraku Lääneranna vallavalitsuse projekt seekord rahastust ei saanud,“ kinnitas riigi tugiteenuste keskuse pressiosakonna juhataja Madle Mereste Lääne Elule. Lääneranna vallavalitsus taotles üle kahe miljoni euro liginullenergiahoonete ehitamise meetmest, millega riik jagas kohalikele omavalitsustele laiali üle 26 miljoni euro. Raha eraldati 15 projektile, viis jäi ilma. Lääneranna vallavalitsuse projekt jäi pingereas eelviimaseks.

[caption id="attachment_419926" align="alignnone" width="1600"] Lihula uus koolimaja peaks mahutama 300 last. Foto: eskiis[/caption] Lääneranna vald kuulutas välja ehitushanke Lihula uue koolimaja ehitamiseks, hinnanguliselt läheb ehitus maksma üheksa miljonit eurot. 15. märtsini saavad ettevõtted teada anda oma soovist Lihulasse uus koolimaja ehitada. Edasi ootab kohalik omavalitsus hinnapakkumisi. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare teatas Lääneranna vallalehes, et uue hoone ehitus algab juunis ja valmis saab Lihula koolimaja 2025. aasta teisel poolel.

[caption id="attachment_419712" align="alignnone" width="1376"] Kullamaa ja Lihula kooli gümnaasiumiastmes käib ministeeriumi hinnangul liiga vähe lapsi. Fotod: Urmas Lauri[/caption] Haridusministeerium soovitab sulgeda kõik omavalitsuste hallatavad gümnaasiumid, kus on alla saja õpilase. Läänemaal puudutab see Kullamaa keskkooli ja Lääneranna vallast Lihula gümnaasiumi. Haridus- ja teadusministeerium on teada andnud, et esmalt on neil kavas hakata pidama läbirääkimisi nende koolipidajatega, kus koolide gümnaasiumiosas käib alla 40 õpilase. Läbirääkimiste käigus on ministeeriumi eesmärk lõpetada neis koolides uute õpilaste vastuvõtt 10. klassi. Kullamaa keskkooli gümnaasiumiosas sel õppeaastal just 40 õpilast käibki.

[caption id="attachment_386171" align="alignnone" width="1920"] Lihula uue koolimaja eskiis. Kauss Arhitektuur OÜ[/caption] Lääneranna vallavalitsus ostab Lihula gümnaasiumi uue hoone riigihanke koostamise ja läbiviimise sisse ja maksab selle eest ligi 3500 eurot, sest Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul puudub kohalikul omavalitsusel spetsialist, kes suudaks säärase hanke koostada ja läbi viia. Lääneranna vallavalitsuse majandusosakonnas töötab kümme ametnikku. „Meil ei ole tööl hankespetsialisti. Ei ole mõtet hakata ise pusima,“ ütles Saare reedel Lääne Elule. Saare sõnul on hanke maht suur, üle kümne miljoni euro. „Tegemist on rahvusvahelise hankega,“ märkis Saare. „Oleme otsustanud osta teenuse sisse. Dokumendid on töös.“

[caption id="attachment_335968" align="alignnone" width="2000"] Rait Maruste. Foto: Lemmi Kann[/caption] Hiljuti kirjutas Garri Raagma Pärnu Postimehes õigesti ja argumenteeritult, et haridus peab olema kohapõhine. Ehk arvestama kohalikke olusid ja võimalusi ning mitte hoogu juurde andma noorte lahkumisele sünni- ja elukohast. Tänane gümnaasiumite koondamine suurematesse keskustesse on ühest küljest mõistetav. Kuid sellel arengul on lisaks majandusökonoomilisele mõõtmele veel sotsiaalsed ja kultuurilised küljed, millele on seni vähe tähelepanu pööratud. Gümnaasiumihariduse kohatine ületähtsustamine ja koondamine suurtesse keskustesse toob kaasa noorte lahkumise maalt ja nende tagasipöördumine peale hariduse omandamist on vähetõenäoline. Kui tulevad, siis alles mitteproduktiivses pensionieas. Nii tühjenevadki meie ääremaad veelgi. Ja kui noor on kord läinud, siis tema tagasipöördumine lähiajal kodukohta on vähe tõenäoline. Üks juurpõhjusi selles arengus on kinnistumine kunagi olnud üldkeskkoolide (gümnaasiumite) iga hinna eest alleshoidmine väiksemates kohtades. Kohati ju nostalgiliselt ja pragmaatiliselt (töökohad) mõistetavgi. Kuid objektiivset tegelikkust ja demograafilisi protsesse see ei muuda.

[caption id="attachment_408028" align="alignnone" width="1600"] Lihulasse plaanitava Lääneranna kooli kavand. Foto: eskiisprojekt[/caption] Lääneranna vallavalitsus taotleb ligi nullenergiahoonete meetmest üle kahe miljoni euro Lihula uue koolimaja ehitamiseks. Lääneranna majandusjuht Urmas Osila kinnitas eile Lääne Elule, et taotlus riigi tugiteenuste keskusesse anti sisse esmaspäeval. „Suurusjärk üle kahe miljoni euro,“ ütles Osila. Koolimaja ehitus maksab hinnanguliselt üheksa-kümme miljonit eurot. Eile ei osanud Osila öelda, kust vald kogu summa võtab. Tuleval aastal peaks Osila sõnul avanema veel üks meede, kust raha küsida, sealt saaks veidi üle miljoni.