Kes soovib endale seinale, mobiiliekraani taustale või lihtsalt albumisse kõige ehedamat Põhjamaa suve talletada, siis selleks on praegu kõige õigem aeg, sest loodus on oma välimuselt küps, ööd on piisavalt valged ning pilved, vihm ja äike pakuvad kordumatuid võimalusi hingematvateks kaadriteks.
Samsungi mobiilidivisjoni juht Antti Aasma ja tuntud loodusfotograaf Remo Savisaar jagavad mõningaid nõuandeid, kuidas kogu see ilu kenasti oma telefonikaameraga kinni püüda.
Neile, kes ei soovi erinevate objektiivide, ND-filtrite, statiivide ja fotokaamera manuaalsätetega väga palju mööda loodust ringi rännata, ajab asja väga edukalt ära ka taskus olev mobiiltelefon, mis on oma kompaktsuse ning sisse ehitatud HDR-võimaluste poolest kasutada isegi mugavam.
“Soovitan julgelt kasutada automaatset pildistamisprogrammi ning sisse lülitada dünaamilise ulatuse suurendamiseks HDR-režiim. Kuldse tunni ajal on valgusolud tavaliselt keerulised, ent uute telefonide kaamera saab valgusest ja varjust tekkiva kontrastiga suurepäraselt hakkama,” selgitab Savisaar, kes kasutab hetkel Samsung Galaxy S22 Ultra mobiiltelefoni.
Samsungi mobiilidivisjoni juht Antti Aasma julgustab inimesi tegema fotosid isegi öösel, sest kõige uuemad telefonid suudavad teha pilti isegi siis, kui õues on väga vähe valgust ehk sisuliselt öösel.
“S22 Ultra kaamera teeb sellist nippi, et pildistab vaikimisi üles mitu fotot. Kõige väiksema resolutsiooniga fotolt võtab ta näiteks valgustatuse, ent suurema resolutsiooniga fotolt teravuse. Kui suure resolutsiooniga foto kaameras öösel niiöelda valgeks teha, siis jääb see väga mürane, ent uus tehnoloogia paneb mitu pilti kokku, ühelt võtab valguse ning teiselt teravuse ja lõpptulemus on selge, terav ning just nagu professionaali poolt pika säriga tehtud foto,” rääkis Aasma.
Aasma julgustab kaamera tehnilisi sätteid ise proovima ning leidma endale need kõige sobivamad, et lõpptulemust veelgi rohkem kontrollida, kui automaatrežiimis, ent mainib, et tänapäeva telefonid on niivõrd valmis, et teevad vajaliku töö ise ära, siis kui inimene seda ei soovi. Et aga hea foto alus on hoopiski korralik kadreering või hoopiski huvitav võttenurk, soovitab ta insipiratsiooniks vaadata tuntud loodusfotograafide töid ning sealt üht-teist õppida.
Remo Savisaare sõnul võiks loodusesse pildistama minnes meeles pidada paari lihtsat reeglit ning siis hakkavad fotod juba palju paremad välja paistma kui lihtsalt klõpsud. Number üks soovitus on otsida loodusest mustreid või jooni. Nendeks võivad olla lugematud valged tüved kasenoorendikus, seeneringid ning kas või traktorijäljed viljapõllus. Loodus pakub erakordseid võimalusi pildistamiseks ning kui enne fotode klõpsimist veerand tundi loodusega niiöelda ühte sulada, siis annab see lõpptulemusele palju juurde.
“Enne pildistamist tasub olla juba eelnevalt võttekohal, teha testpilte ja lihvida pildikompositsiooni, et siis kõige magusama valguse ajal see õige hetk kinni püüda,” juhendab Savisaar. “Testpiltide ajal soovitan katsetada erinevate võttenurkade, objektide ja kompositsiooniga ning neist parim välja valida.”
Et pildikompositsiooni huvitavamaks muuta, on kõige lihtsam katsetada erinevate kõrguste ning ebatavaliste vaatenurkadega.
“Kõik, mida näeme oma silmade kõrguselt, tundub loomulik, ent teinekord ülemäära igav. Laskuge kõhuli või ronige pisut kõrgemale, see annab huvitava vaatenurga,” õpetab Savisaar.
Remo Savisaare telefoni ja kaameraga tehtud võrratuid loodusfotosid on võimalik näha tema Instagrami lehelt https://www.instagram.com/remosavisaar/.
