Juhtkiri: korstnasse kirjutatud kulud

Lääne-Nigula vallas käivad ettevalmistused Martnasse uue koolimaja ehitamiseks. Vana amortiseerunud hoonet peab igal aastal mitmeteistkümne tuhande euro eest kõpitsema, et majas kooli pidada.

Pärast mulluseid kohalike omavalitsuste valimisi tuldi Lääne-Nigula vallas välja plaaniga ehitada vana koolihoone lõputu remontimise asemel hoopis uus kool. Uus maja oleks lastesõbralikum ja seda oleks ka odavam üleval pidada. Idee elluviimist on aga takistamas üks väike detail, nimelt pole vallal raha ise uut maja ehitada. Kui Taebla sai uue koolimaja gümnaasiumiosa sulgemise hinnaga, siis Martnas pole gümnaasiumi, mida kinni panna, ja muul moel riik uute koolimajade ehitust seni toetanud pole. Lääne-Nigulas loodetakse, et vallaeelarvest tehakse kulutusi koolimaja ehituse ettevalmistamiseks – tellitakse eelprojekt ja selle põhjal on juba võimalik uue hoone ehitushinda prognoosida. Kui aga uue koolimaja ehitamine osutub vallale üle jõu käivaks ja ühestki riigi meetmest raha saada ei õnnestu, tuleb ettevalmistustele kulunud raha korstnasse kirjutada.

Omavalitsused on mõneti nokk-kinni-saba-lahti-olukorras. Kui riik mõne toetusmeetme avab või omavalitsustele raha pakub, peab eeltöö olema tehtud ja projekt varnast võtta, et rahaküsimisega hiljaks ei jääks. Teisalt aga sahtlis seisvad projektid aeguvad ja võib juhtuda, et selleks hetkeks, kui rahalaeva purjed paistma hakkavad, tuleb kibekiiresti uue projekti koostamiseks raha kulutada. Täpselt nii juhtus näiteks Räägu–Rannaküla kergliiklusteega, kus varem tehtud projekt aegus augustis, mõni kuu enne seda, kui Keskerakond lubas tee-ehituseks riigieelarvest 500 000 eurot.

Ilmselt ei ole keegi õigupoolest kokku lugenud, kui mitmed tuhanded eurod sel viisil omavalitsuste eelarvest korstnasse kirjutatakse. Ja eks olegi raske öelda, kust läheb piir ettevalmistusele kulunud mõistlike kulude ja raha tuulde loopimise vahel.