President Alar Karise avaldus: president Putin valis uuesti sõja

Kadriorus, 24. veebruar 2022

President Putin valis uuesti sõja.

Olen sügavalt pettunud ja vapustatud. Vägivaldne hoolimatus, mida Moskva on viimastel tundidel näidanud ukrainlaste ja ka Venemaa enda kodanike elude suhtes, on šokeeriv ja jahmatav.

Meie kõigi mõtted on Ukraina rahvaga.

Venemaa juhtkonna absurdsed ettekäänded iseseisva Ukraina ründamiseks on valelikud, tühised ja kuritegelikud. Need on esitatud vaid selleks, et president Putin saaks õigustada agressiooni riigi vastu, kes ei ole kunagi Venemaad ähvardanud. Nii ründas NSV Liit Soomet 1939. aastal, Ungarit 1956, Tšehhoslovakkiat 1968 ja sama teeb NSV Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon alustades Ukraina vastu sõda 2022. aastal. Nii nagu ta tungis Gruusiasse 2008 ja eelmisel korral Ukrainasse 2014.

Nüüd me teame, et Venemaa ei suuda enda kõrval taluda Ukraina riiki, kes on demokraatlik, ise paremat tulevikku ehitav ja kuulub Euroopasse. Me teame ka põhjust: Venemaa kardab sellist riiki. Kardab naabrite iseseisvust valida oma tee ja oma liitlased. Just hirm on põhjendus, miks Venemaa otsustas uue sõja kasuks ja ründas Ukrainat.

Ma tahan täna kõnelda nii Eesti rahva, Ukraina rahva kui ka Vene rahvaga.

Armas Eesti rahvas. Tean, et paljud meist küsivad nüüd murelikult – kas sellised sündmused võivad toimuda ka Eestis? See mure või isegi hirm on arusaadav, aga vastus niimoodi asetatud küsimusele on „ei“. Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liige, me kuulume täieõiguslikult Euro-Atlandi peresse. Meil on kindlad ja ühtsed liitlased. Eesti riik ja Eesti riigikaitse on tugevad. Ukrainas toimuv puudutab meid, aga sõjalist ohtu Eestile ei ole. Küll aga peame olema valmis näiteks küberünnakuteks ning samuti sõjapõgenike saabumiseks ja vastu võtmiseks.

Head sõbrad Ukrainas. Nagu ütles teie president Volodõmõr Zelenskõi: 21. sajandil ei ole enam võõrast sõda. Venemaa uus rünnak Ukraina vastu on sõjakuulutus demokraatlikule maailmale ja senisele julgeolekukorrale. Kaitstes agressori vastu enda vabadust ja iseseisvust, võitleb Ukraina kogu Euroopa eest. Te ei ole üksi. Me aitame teid kõigi võimalike vahenditega, meie eesmärk on peatada agressor ja sundida ta taganema. Me oleme koos teiega, Ukraina. Ja nii nagu teie ei väsi ega lase murduda oma tahtejõul, ei väsi ka meie.

Vene rahvale mõeldes tabab mind kurbus ja kaastunne. Venemaa juhtkonna algatatud sõda Ukraina vastu toob valu ja leina paljudesse Venemaa kodudesse Kaug-Idast Kaliningradini. Olen kindel, et teie seda sõda ei tahtnud, paraku pole see lohutus, mõeldes kõigile võimalikele ohvritele. Eesti riigipeana kinnitan, et ei Eesti ega ka ükski teine Venemaa naaber ei ohusta Venemaad, soovib teiega sõbralikke suhteid. Mul on väga kahju, et Venemaa juhid seda lihtsat soovi ei jaga.

Nüüd, kui maskid on maas, saab demokraatlike riikide reaktsioon olla üks ja ühtne: Venemaa peatamine. See tähendab täiendavaid jõulisi sanktsioone – majanduslikke ja poliitilisi – agressori vastu ning kõikmõeldavat abi ja toetust Ukrainale. Sealhulgas selgema perspektiivi pakkumist Euro-Atlandi integratsioonis.

Ma ei kahtle, et Venemaa otsus valida sõda, kasvatab Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide ühtsustunnet ning me tegutseme koos, ühtselt ja koordineeritult.