Päästeamet: kasuta pürotehnikat ohutult

Iga aastavahetus toob päästjatele hulganisti pürotehnikaga seotud väljakutseid. Mõtlematu tegutsemise tagajärjel saab viga nii inimesi kui ka vara.

Aastavahetus läheneb ning tulešõuarmastajad on oma vaimu valmis pannud ning ootavad pikisilmi, mil saab soetatud pürotehnikat taevasse lasta. Peomeeleolu ja tihtilugu ka eelnevalt tarbitud vägijook lülitavad välja instinktiivse enesealalhoiutungi ning õnnetused on kiired tulema. „Pürotehnika ja alkohol ei käi kokku. Julge panna käsi ette ka teisele alkoholi tarbinud inimesele, kes plaanib paugutada. Kõik lõhkekehad ja ka ilutulestiku raketid kujutavad endast ohtu. Igasugust lõhkematerjali peab käsitsema ülima ettevaatlikkusega ja kindlasti peab lastel puuduma sellele ligipääs,“ sõnab Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Kõige ohutum on ilutulestikku üldse mitte teha. Nii säästame loomi ja inimesi mürasaastusest, hoolime keskkonnast ning hoiame ära pürotehnika tõttu tekkida võivaid õnnetusi. Samuti, arvestades meie uut reaalsust, ei ole ilutulestiku tegemise tarbeks kogenemine sugugi hea mõte. Kui aga ilutulestikuta ikka üldse ei saa, siis peab ka peomeeleolus mõtlema eelkõige ohutusele. Pürotehnilist toodet soeta vaid vastavat luba omavalt edasimüüjalt, mitte suvaliselt isikult turult, tänavalt või internetist. „Siinkohal võib meenutada sel kuul juhtunud õnnetust, kus poisike sai võõrastelt noormeestelt väiksema ilutulestikuraketi. Pürotehnika süüdatud, käis koheselt ka plahvatus. Poiss toimetati paistes käega EMO-sse,“ meenutab Taalmann. Pürotehnilisel tootel peab olema CE-märgistus ja kasutusjuhend, lisaks peab pakend olema väliste vigastusteta. Kui peale ilutulestiku soetamist jääb silma, et tootel on mõlgid või näiteks veekahjustused, siis tuleb see ostupunkti tagastada.

Statistilistel andmetel juhtub enamik õnnetusi täiskasvanud vägijooki tarbinud meestega, kuid viimastel aastatel on sagenenud pürotehnikast põhjustatud vigastused ka laste seas. Just seetõttu on ääretult tähtis, et täiskasvanud näitaksid väärilist eeskuju lastele ja noortele, järgides pürotehnika kasutamisel kõiki ohutusnõudeid ning konkreetse toote kasutusjuhendit. «Enamus pürotehnilisi tooteid on mõeldud kasutamiseks vaid täisealistele – vanusepiirang on märgitud iga toote pakendil. Mitte mingil juhul ei tohi pürotehnikat ise ümber ehitada. Paugutamiseks tuleb valida sobiv ja ohutu koht, kaugel hoonetest ja sõidukitest, ning aeg. Toesta pürotehnikat näiteks lume või liivaga, et toote süütamisel tekkinud reaktsioonide jõud ei paiskaks raketti kummuli. Ilutulestikule tule andmiseks piisab ühest inimesest. Jälgi, et teised seltsilised oleksid sel hetkel võimalikult kaugel, ära kummardu toote kohale ning tagane kohe, kui oled selle süüdanud. Kui peale pürotehnika süütamist see ei rakendu, oota vähemalt 15 minutit enne tootele lähenemist,“ selgitab Taalmann. Kasutatud pürotehnika tuleb enda järel ka ära koristada. Enne toote prügikasti paigutamist tuleb veenduda, et rakett on täielikult kustunud ja jahtunud. Protsessi aitavad kiirendada vesi ja lumi. Igal aastavahetusel kiirustavad päästjad kustutama pürotehnikast süttinud prügikaste üle Eesti.

Ilutulestikuna ei tohi kasutada signaalrakette, mis põlevad kaua ja ei pruugi olla maapinnale langemise hetkeks kustunud. Pea meeles, et ohutusvarustusse kuuluvate erivärvi signaalrakettide kasutamine ohuolukorrata on keelatud. Esineb aga olukordi, kus inimene otsustab kõik ohutusnõuded pea peale pöörata. „Mõni nädal tagasi leiti ühe talu koristamise käigus nõukogudeaegne signaalrakett. Vaatamata sellele, et sõbrad proovisid alkoholi tarvitanud meest peatada, ehitas ta raketi veidi ümber, et see distantsilt käivitada. Soovitud tulemust aga ei saavutatud, mees läks raketti lähemalt uurima ja käsitsi käivitama. 1986. aastast pärineva signaalraketini jõudnud, toimus kontrollimatu plahvatus ning isehakanud inseneri käelaba sai viga,“ kirjeldab Taalmann õnnetust.

Päästeamet kutsub üles järgima pürotehnika kasutamisel kõiki ohutusnõudeid, hoolima ümbritsevatest inimestest, loomadest, keskkonnast ja varast.