Juhtkiri: need tüütud torud

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Väike Metsküla raamatukogu tegutseb juba aastaid tingimustes, mida ühe 21. sajandi kohalikule omavalitsusele kuuluva (kultuuri)asutuse puhul ei oskaks isegi ette kujutada – inimtühi kolhoosiaegne tondiloss, kus pole vett ega käimlat, meenutab mingit õõvastavat paralleelreaalsust.

Võiks ju arvata, et kes see ikka säärasesse raamatukokku läheb. Või kes üldse (küla)raamatukokku läheb. Aga lähevad küll. Kõige kiuste lugejaid viletsus ei peluta. Metsküla raamatukogu on koht, kus laenutatakse ja loetakse väärtkirjandust, mitte edetabeleis troonivaid skandaalimaiku elulugusid, läägeid naistekaid ja esoteerikat. Metsküla kogu riiulitel neid õieti polegi, sest see oleks raharaisk.

Hoopis teistsuguses paralleelreaalsuses näikse toimetavat Lääneranna vallajuhid, kes leiavad, et Metsküla raamatukogu probleem on torudes. Jah, teatud mõttes on see tõesti torudes. Mis on katki juba viis aastat. Sel nädalal rekordkiirusega – kolme ja poole tunniga – maha lammutatud pumpla annab lootust, et ehk saab raamatukogu lõpuks vee ja tüütu kommunaalprobleem lahendatakse ära.

See, et torud korda saavad, on hea, aga see selleks. Et edaspidi selliseid kommunaalprobleeme vältida – sest maja on vana, mis siis, et torud on uued –, on Lääneranna võimuliidus küpsemas terve hulk lahendusi: modifitseerida Metsküla raamatukogu (ja mine tea, vast mõned teised raamatukogud veel) millekski moodsamaks, funktsionaalsemaks, näiteks laenutuslauaks, kuhu raamatuid tellitakse. Tahab inimene lugeda – edastab soovi, saab teose kätte. Lihtne, odav ja (kommunaal)probleemitu.

Paraku on raamatukogu midagi muud kui torud ja kommunaalid. Raamatukogu on kultuuri järjepidevuse kandja, koht, mis kasvatab lapsi ja harib ka täiskasvanuid ning annab hingepidet. See on paik, kuhu tulla ja kus olla, maal kusjuures üks viimaseid selliseid paiku (kui poetagused maha arvata).

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Nimi (vabatahtlik)
3 aastat tagasi

Kus neid poetaguseid veel nähtud on? Olid kunagi sellised kohalikele kuuluvad külapoed, kus poe sisehoov oli avatud ja seal sai sotsialiseerumisega tegeleda. Viimaseid Läänemaal selliseid olid veel vast Jalukse, Oonga jmv. Eestlane on nüüd moodne ja progressiivne inimene, sotsialiseerub moluraamatu reklaamikeskkonnas.