Juhtkiri: mida volinikud teevad?

Enne valimisi võttis Lääne Elu luubi alla volikogude tegemised viimasel neljal aastal. Esimesena vaatasime läbi Haapsalu volikogu istungite protokollid.

Neli aastat tagasi võis öelda, et Haapsalut juhtis vaikiv volikogu ning seda tuleb tõdeda nüüdki. Haapsalu volikogu on tuntud lühikeste istungite poolest, mida ei anna võrreldagi teiste Läänemaa omavalitsuste volikogude istungitega. Võib öelda, et peamiselt möödub volikogu linnavalitsuse eelnõu kuulamisega, vastava komisjoni esimehe soovitusega eelnõu otsusena vastu võtta ning hääletusega, millega eelnõu ka vastu võetakse.

Istungid kipuvad olema igavavõitu, sest kõik käib nagu kellavärk. Volinikud seevastu ütlevad, et põhiline töö tehakse ära juba enne istungit komisjonides, kus saab esitada küsimusi – seda selleks, et volikogu istungil läheks kõik kiiremini ja libedamalt. Kui see tõele vastab, on ju kõik korras ja lühikesed istungid vaid põhjaliku eeltöö preemiaks.

Kas varasem suur töö komisjonides on ka tegelikult tõsi ja kui palju volinikud linnajuhtimisest päriselt osa võtavad, ei saa aga valija tegelikult teada, sest enamik komisjonide protokolle tõdevad vaid lakooniliselt, et arutati seda ja otsustati seda. Ainult haridus- ja kultuurikomisjonil on veidi põhjalikumad protokollid, kus on kirjas ka komisjoni liikmete küsimused ja vastused neile.

Vaid opositsiooniliikmed ütlevad, et neil pole volikogus arutusele tulevate eelnõude kohta piisavalt infot, mistõttu peavadki nad istungisaalis rohkem küsima. Kuid ka volikogusaalis küsijatest paistavad silma vaid kaks – Merle Mäesalu ja Lauri Luik.

Kas Haapsalut juhib ka järgmised neli aastat vaikiv volikogu? Seda otsustab juba valija. Igaüks saab ise otsustada, kas annab taas hääle volinikule, kes viimased neli aastat on käinud kord kuus linnavalitsuse majas kätt tõstmas ja võtnud selle eest iga kuu vastu 200eurost voliniku palka (juhatuse liikmena 350eurost) või on teinud ka midagi sisulisemat.