Juhtkiri: järgmise rongiga

„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud,” alustas Oskar Luts oma „Kevadet”. Kui Oru kandi rahvas tundis, et neid suure laua taha otsustama ei lubata, oli rong juba läinud. Nüüd ehk õnnestub neil järgmises peatuses platskaart saada.

Kui Oru kandi rahvas suurest potist ehk eelmisest Lääne-Nigula vallast veel suuremasse kallati, polnud neil eneste sõnul võimalik osvallaks saada, sest eelmise ühinemise aegu seda võimalust ei pakutud. Asjatundjate hinnangul polnud orukatel aga Nõva, Noarootsi, Kullamaa ja Martnaga võrreldes nutikust endale juba neli aastat tagasi osavalla staatust nõutada. Nii veereski vanas Lääne-Nigulas elu edasi vanamoodi, ühinenud servades aga uutmoodi. Oru rahvas vaatas, et suure laua äärde vallavalitsusse neid omi asju ajama ei lasta. Sama seis on kogukonnakogudega.

Kuigi Oru magas haldusreformi aegu stardi maha, on nad praegu ülejäänud kolme piirkonnaga, Taebla, Palivere ja Ristiga võrreldes siiski väikeses eduseisus – neil oli lauale lüüa paarisaja allkirjaga kohalike elanike sooviavaldus. Ristil ja Paliveres on muutmismõtteid seni mõlgutatud vaid kogukonnakogus, rahva arvamust ei teata.

Oru osavallastumise soov on aga vankri veerema lükanud ning Lääne-Nigula vallavolikogu peaks uute osavaldade moodustamise üle otsustama juba augustis. Et volinikel oleks võimalik teha seda kaalutletult, telliti uuringufirmalt Geomedia Oru osavalla moodustamise otstarbekuse analüüs.

Vallavalitsus toimib, kui luua kõigisse kaheksasse piirkonda osavald – siis oleksid kõik võrdselt koheldud, nentis Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa. Geomedia nii innukalt osavaldade poolt ei ole, sest Eesti kohalikes omavalitsustes on neid vähe ja neistki pole kõik korralikult tööle hakanud. Lääne-Nigula vald on heas mõttes erand.