Juhtkiri: hundieksperiment

Lääne Elu

info@le.ee

Joonistanud Ott Vallik.
Joonistanud Ott Vallik.

Kui hundikari teeb lambakasvataja aastatepikkusele aretustööle ühe ööga lõpu peale, nagu juhtus nädal tagasi Oongas, tekitab see musta masendust. Mida huntidega ette võtta, seda arutavad nii jahimehed kui ka keskkonnaametnikud.

Jahimeeste ettepanekuid teha üle-eestiline huntide loenduspäev ja tõsta küttimiskvooti on keskkonnaministeerium aastaid ignoreerinud. Nüüd murravad hundid taluõuedes nagu omas kodus. Jahimeeste ja uurijate arvamus küttimiskvootidest erineb kaks korda. Praeguse korra järgi kehtestab küttimiskvoodi keskkonnaamet vastavalt loendusandmetele. Jahimehed on ainult tellimustöö täitjad.

Läänemaa jahimees Kulno Rehkalt on seda meelt, et hundijahi võiks üleüldse lõpetada. Siis oleks meil kõigil võimalik osaleda eksperimendis ning vaadata, mis toimuma hakkab. Jahimeeste hulgas kogub jõudu mõte, et Eestis võiks kuni kolmeks aastaks huntide jahtimise peatada. Siis muutuksid hundikarjad tugevamaks ja huntidel poleks enam põhjust käia koduloomi murdmas.

Hundiuurija Laura Kiiroja selgitab Looduskalendris, et jahi ajutise peatamise eesmärk oleks paremini mõista, kas huntide küttimine on üldse vajalik. Hundiuurija sõnul pole mõistlik hunte küttida selleks, et nad lõpetaks lammaste murdmise, sest lambaid kaitseb palju efektiivsemalt elektriaed, mida valvab karjakaitsekoer. Küttimist keelustades aga kardetakse nii seda, et hundid hakkavad üha enam lambaid murdma, kui ka seda, et siis suureneb võsavillemite salaküttimine. Viimane ongi üks peamisi põhjusi, miks lubatakse suurkiskjaid küttida. Samas näitas Rootsi ja USA teadlaste 2016. aastal avaldatud analüüs, et hundijahi lubamine hoopis suurendas salaküttimist.

Hundijahi peatamise kohta on argumente nii poolt kui ka vastu – praegu jäävad need kõik siiski mõttemängude tasemele. Kuid kas meie ühiskond oleks ikka valmis eksperimendiks, mille tulemust me tegelikult ette näha ei oska?

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Arvi
3 aastat tagasi

Need hundi jahikeelu taotlejad võiks ikka saada korralikult karistada.Nende koeri ja muid loomi ei ole hundid murdnud.Varsti on huntidel murdmis järg inimeste käes.

Kai
4 aastat tagasi

Kõik hundid tuleks maha lüüa,
juba praegu ei julge metsas marjul käia…

NIMI KOHUSTUSLIK
4 aastat tagasi

Artiklis on loogika viga -“Eestis võiks kuni kolmeks aastaks huntide jahtimise peatada. Siis muutuksid hundikarjad tugevamaks ja huntidel poleks enam põhjust käia koduloomi murdmas.” Huvitav, mis põhjusel nad siis lammaste murdmisest loobuvad? Vene ajal oli loogiline mõtlemine keelatud, kas vanad ajad on tagasi?