4

Kihnu Veeteede juhataja vastuseks kriitikale: me täidame lepingut tellijaga

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Kihnu Veeteede juhi Andres Laasma sõnul on Vormsi parvlaevaühenduse suurim probleem intensiivne metsavedu. Foto: Urmas Lauri
Vormsi liinile vaja lisareise, kuid raha selle soovi täitmseks napib. Foto: Urmas Lauri

Kihnu Veeteede juhataja Andres Laasma kinnitab, et Kihnu Veeteed suhtub kriitikasse alati täie tõsidusega, kuid probleeme Vormsi parvlaevaühendusega saavad lahendada vaid need, kes on pannud paika lepingutingimused ja kelle käes on rahakott.

„Tegelikult see teema on pika habemega ja 95 protsenti kriitikast on seotud rohkemal või vähemal määral teemaga metsavedu. Suured metsaveokid sisuliselt kurnavad veoressursi välja, millest tuleneb kohalike reisijate mõistetav frustratsioon ja vahel ka kriitika laevaettevõtte vastu,“ selgitas Laasma.

Vormsi ettevõtjate kiri pöördumine majandus- ja taristuminister Taavi Aasale läks teele siis, kui parvlaev Ormsö oli plaanilises remondis ja selle asemel sõitis Rohuküla ja Sviby vahel väiksema mahutatavusega parvlaev Reet.

„Asenduslaeva perioodil kehtis Vormsi liinil suvine maksimaalse tihedusega sõidugraafik, mis tähendab, et maksimaalne meeskonna lubatud tööaeg oli ära kasutatud,“ selgitas Laasma.

Nädalas tegi Reet 26 reisi väljumisega Vormsilt ja teist sama palju mandrilt. Laasma sõnul tähendab see, et nädala jooksul sai Reet viia 394 registrijärgse elanikuga saarele ja tuua tagasi 3900 reisijat ja kas 520 sõiduautot või 26 metsaveokit ning 100-130 sõiduautot.
Raskete Ilmastikuolude tõttu tühistati sel perioodil paraku üheksa edasi-tagasi reisi.

„Vedaja on seejuures ületanud riigihanke nõudeid, kuna lepinguline kohustus on tagada Ormsö remondi perioodil liini teenindamine asenduslaevaga, mis võtab pardale kuni kümme sõiduautot ja 100 reisijat. Vedaja teenindas liini laevaga Reet, mis mahutab 20 sõiduautot või ühe autorongi ja 150 reisijat. Laev on ainult kolmandiku väiksem kui Ormsö,“ rõhutas Laasma.

Mahtude probleem tuleneb tema sõnul ainult intensiivsest metsaveost.
„Kui pole juriidiliselt ära reguleeritud, et metsavedu asenduslaeva perioodil piirata, oleme sama probleemi ees ka tulevikus. Avalikku laevaliini teenindav vedaja ei saa seda ise reguleerida, see tuleb ära reguleerida tellija tasemel, olgu selleks siis ühistranspordikeskus, maanteeamet või ministeerium, kes annaks selge suunise, kuidas sellises olukorras käituda, kui veovõimekus jääb seetõttu kohalike elanike soovidele alla,“ selgitas Laasma.

Ettevõtjad kritiseerisid oma kirjas ka piletimüügisüsteemi, mis võimaldab reisid väga pikaks ajaks ette ära broneerida, mis omakorda tähendab, et kui vormsilastel tekib vajadus mandrile ja tagasi sõita, ei mahu nad oma sõidukiga enam parvlaevale.

„Ka see probleemistik on otseselt seotud metsaveoga. Vedaja ei saa kuidagi piirata metsaveokitele piletimüüki, mistõttu näevad ülejäänud kliendid situatsiooni, kus laevad on välja müüdud. Üks laadungis metsaveok võtab ära 44 tonni laeva autoteki eelmüügis müüdavast kandevõimest, mis on 50 tonni ja alles jääb tõesti vaid ruumi 2-3 sõidukile,“ möönis Laasma.

Vormsi ettevõtjate kirjas olnud viidet riigi poolt kehtestatud piletimüügi kvaliteedinõuete puudumisele on Laasma sõnuk väga raske kommenteerida. „See on sügavalt subjektiivne arvamus. Paraku on meie süsteem suurusjärgu võrra keerulisem võrreldes näiteks praamid.ee süsteemiga, kuna nemad teenindavad kahte sarnast liini samasuguse mahutavusega laevadega, mille piletimüügi tingimused on identsed. Kihnu Veeteede süsteem peab suutma müüa pileteid üheksale erinevale laevaliinile, mida teenindavad kuus erineva mahtuvusega laeva,“ rääkis Laasma.

Ta selgitas, et näiteks ei saa olla sõiduauto määratluseks „1 tk“, vaid ühik, mille piletimüügil ja tekipinna arvestusel tuleb üheaegselt arvestada nii sõiduki pikkuse, laiuse kui ka massiga.
„Veokite puhul on probleem see, et üks täislastis raskeveok kasutab ära 60-70 protsenti laeva kandevõimest, eelmüügil jääb väga vähe eksimuse võimalust. Peame välistama situatsiooni, kus pinda on üle müüdud ja keegi pileti omanikest tuleb maha jätta,“ nentis Laasma.

Ettevõtjate kirjas mainitud „möödunud sajandi klienditeenindust ja mitte vabandamist“ on Laasma sõnul keeruline kommenteerida ja võib eeldada, et tegemist ongi väga subjektiivse kriitikaga.
„Klienditeeninduses tuleb paraku alati kahjuks ka konfliktsituatsioone ette ja siin pole mõtet pead liiva alla peita. Teenindus juba on kord väljakutseid pakkuv valdkond ja suhtume seetõttu oma personali koolitamisse tõsiselt,“ ütles Laasma.

Küll aga on tema sõnul õige see kriitika, mis puudutab paberi kätepaberi puudumist Ormsö tualettruumis.
„Õigemini on probleem selles, et peale ehitamist jäid paberihoidjad demonteerimata. Nimelt laevade tualettide vaakumsüsteemid on väga tundlikud kätepaberile, mistõttu olime sunnitud paigaldama parvlaevadele Ormsö, Soleale ja Kihnu Virve elektrilised kätekuivatid. Kahjuks mingil põhjusel viskavad reisijad kätekuivatuspaberit WC pottidesse, mille tagajärjel kogu süsteem ummistub. See aga toob kaasa kindlasti veel suurema rahulolematuse,“ nentis Laasma.

„Lubame endast teha parima, et edaspidised reisimised kulgevad väiksemate probleemidega,“ lisas ta.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mõtlema panev
Mõtlema panev

Ettevõtjad on oma kirjas selgelt välja öelnud, et sellest üüratust metsaraiest ja metsaveost Vormsile tulu ja kasu ei tule. Võtaks ajakirjanik selle uurida.

vot.
vot.

Järelikul- kui metsavedu on probleem, siis on proobleem ka igasugune muu tootmiseg ja ekspordiga seotud majandustegevus.
Keelame siis Vormsil igasuguse tootva tegevuse, sest mine tea, kui metsa ei veeta, siis äkki tuleb mõni teise ala “ärikas” ja koormab praami ära.
Suvel on näiteks “meelelahutus- turismiärikad” probleemiks.
Teeks Vormsile näites härjapõlvlaste kaitseala.
Sellisel juhul- milleks üldse sellist uhket praami vaja on?
Kindlasti leiaks mingi odavama küna, samuti saaks graafiku hõredamaks teha- kui metsa ei veeta on ju ruumi küll ja veel!
Ja kokkuhoitud raha eest saaks kohalikud härjapõlvlased väga mõnusalt päevi õhtusse veeretada.
Ja olekski õnnelik lõpp.

Arne
Arne

Laeva meeskonna kohta pole mul küll ühtegi halba sõna öelda. Kui ise suhtud teistesse normaalselt, siis suhtuvad ka teised sinusse hästi, aga kui tuleb näiteks jälle saare põhiline hädaldaja Borrby külast, suhtub kõigesse negatiivselt ja suhtleb meeskonnaga ebaviisakalt, siis pole imestada, kui tema vastu ei olda nii viisakad.

palk
palk

Eks ta kahjuks nii ole, et Vormsi vahel käib metsaveo praam, mida doteeritakse maksumaksja raha eest ja ülejäänud vaatavad kuidas ise saavad. Maanteametil, ühistranspordikeskusel ja omavalitsusel oleks aeg silmad lahti teha ja asjaga tõsiselt tegeleda. Enamus metsavedajad oma masinad Vormsile reganud ja lasevad rõõmsalt veel poole hinnaga sõita ka takkatipuks.

wpDiscuz