Anne-Mari Pender: päikese põletatud maa

Ma armastan päikese põletatud maad – nii kõlab kuulsaim rida luuletusest „My Country” ehk „Minu maa”. 1904. aastal Inglismaal reisinud 19aastane neiu, kes igatses oma kodumaad, kirjeldas Austraaliat just nii. Luuletust õpivad siinsed lapsed juba algkoolis ja austraallastele on see ikooniline iseloomustus sellest, kui raskuste-, kuid ka võimalusterohke ja südamelähedane on see mander nende jaoks.

Luuletuses kirjeldatud 20. sajandi Austraalia kliima on aga läbi teinud kiired muutused nagu kliima mujalgi maailmas. Romantiline mõte päikese põletatud maast on muutunud hirmutavaks tõeks – Austraalia on sõna otseses mõttes päikesest põletatud.

Luuletuse read Ta armutu sinine taevas kui kurbus südames, kariloomade surma me näeme endi ees viitavad põuale. 2019. aasta kuudepikkune põud oli eriti raske siinsetele farmeritele – saaki hävis ja kariloomi suri rohkem kui kunagi varem.

Ma armastan päikese põletatud maad, ta laiuvaid tasandikke ja mägesid, põudasid, tulesid ja üleujutusi. Ma armastan ta kaugeid horisonte ja ookeani, tema ilu ja õudusi. Põua, tule ja nälja eest ta maksab meile mitmekordselt tagasi.

Nende ridadega võib iseloomustada selle suve põlenguid ja torme, milles kannatasid kõik Austraalia osariigid. Suuremad metsatulekahjud said hoo sisse 2019. aasta novembris Sinimägedes. Sydneyst kahetunnise rongisõidu kaugusel asuval suursugusel liivakiviplatool paiknevad mäed on siiani olnud kliimamuutuste eest varju pakkuv piirkond paljudele looma- ja taimeliikidele. Lõpmatusse laiuv siniroheline mets, mida kaunistavad kõrged kaljurahnud, on Unesco kaitse all olev ainulaadne maailmapärandi piirkond. Viimaste metsatulekahjude tagajärjel on Sinimägede metsadest järel vaid viiendik. Sinimägedes kasvab 101 eukalüptiliiki, millest 12 on ainuomased ainult sellele piirkonnale. Kuigi eukalüptil on omadus põlengust taastuda, võtab see aega ning tulekahjude sagenemise korral on mitmed eukalüptiliigid ohus.

Tuli levis kiiresti mööda rannikut lõuna poole, hävitades tuhandeid maju ja pühkides oma teelt 5,4 miljonit hektarit metsa Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Tuli hävitas miljoneid loomi ja jättis elupaigata tule käest pääsenud elusolendid. Mitmed Austraaliale ainuomased liigid, näiteks armsad koaalad, olid juba enne viimaseid tulekahjusid väljasuremisohus.

Kuid peale hallide pilvede saabumist, trummipõrina saatel, saabusid üleujutusi tekitavad tormid ja tuuled. Need read luuletusest räägivad karmidest tormidest ja üleujutustest. Selle suve metsatulekahjudele järgnesid suured tormid ja vihmad. Alguses põlengutele leevendust pakkunud vihmaveed muutusid mitmes piirkonnas ohtlikeks üleujutusteks. Neile järgnesid tolmutormid ning golfipallisuurused rahepallid, mis purustasid autoaknaid ja tapsid linde.
Kohalikud on ekstreemsustega tegelikult harjunud. Põuad, metsapõlengud, tormid ja üleujutused on Austraalias igal aastal. Poliitikud kasutavad päikese põletatud maa luuletust juba aastakümneid, et põhjendada suuri katastroofe, nimetades neid loomulikeks loodusnähtusteks, mis olid piirkonnale omased juba enne 1770. aastat, mil inglane James Cook Sydney ranniku Inglismaa omandiks kuulutas ja siia tuhandeid Briti vange saatis.

Ajal, kui päikese põletatud maa luuletus sündis, võis see veel olla loomulik nähtus, kuid praegu on selgunud uusi tõsiasju. Kliimaolusid hakati Austraalias regulaarselt registreerima 20. sajandi alguses. Midagi luulelist viimases Austraalia CSIRO teadusagentuuri läbi viidud kliimaaruandes ei leidu. Teadlased kinnitavad, et metsatulekahjude hooaeg algab varem, põlengud kestavad kauem ja toimuvad tihedamini kui kunagi varem. Põuad muutuvad üha karmimaks, kuumarekordid sagenevad, üleujutused muutuvad talumatuks ja tormid hirmsamaks. Ookeani veetase tõuseb ning vesi muutub happelisemaks, mida kinnitab ka Suure Vallrahu järjepidev hävimine.

Kuigi taastuvenergia kasutuselevõtt on Austraalias viimaste aastatega populaarsust kogunud, toetab siinne valitsus endiselt uute söekaevanduste avamist. Austraalia, olles kliimamuutustest ohustatud riikide esireas, on suurim kivisöe eksportija maailmas ning toetab aina uute kaevanduste avamist. Kasvuhoonegaaside emissiooni kärpimises Austraalia aga kahjuks esikohal ei ole ja valitsuse jätkuv kliimaküsimuste vältimine seab siinse mitmekesise ökosüsteemi ohtu. Kui aga mõnekümne aasta pärast Austraalia kliima talumatuks muutub, on mul hea mõelda, et alati on võimalik kodumaale tagasi pöörduda.