0

Anne-Mari Pender: tuhast tõusev maa

Anne-Mari Pender.
Stanwell Tops. Foto: Anne-Mari Pender

Austraalia 2019. – 2020. aasta metsatulekahjude hooaega kutsutakse mustaks suveks. Detsembris ja jaanuaris, kui Uus-Lõuna-Walesi (NSW) osariigi tulekahjud olid suuremad kui kunagi varem, võitles ohtlike leekidega iga päev korraga umbes 2700 tuletõrjujat.

Tuletõrjujaid aitasid sadakond helikopterit ja lennukit. Suured, kuni 44 000 liitrit mahutavad lennukid on metsatulekahjude kustutamisel vajalikud, kuna Austraalia rahvuspargid on mägised ja tuletõrjujad sinna ligi ei pääse. Väiksemad, 1000liitrise mahutavusega helikopterid võimaldavad tulekoldele võimalikult lähedale lennata ja täpselt sihtida.

Kuna Austraalia põlengud on muutunud aina suuremaks ja sagedasemaks, ei ole siinsed vabatahtlikest sõltuvad tuletõrjebrigaadid enam piisavad ja riik peab arvatavasti oma tuletõrjesüsteemid ümber korraldama. Juba sel korral saadeti USA-st, Kanadast ja Uus-Meremaalt tuletõrjujaid appi põlenguid kustutama ja töölt puudumise tõttu toetas riik vabatahtlikke kompensatsiooniga.

Uus-Lõuna-Walesi osariigis pühkisid suured tuletormid oma teelt 5,4 miljonit hektarit metsa. Kuigi tulekahjud on tänaseks möödas, on põlengute käigus tekkinud tuhk siiani keskkonnale suureks ohuks. See on sattunud jõgedesse, järvedesse, ookeani või joogivee valgaladesse. Austraallased kasutavad joogiveeks vihmavett, mille valgalad asuvad enamasti metsaga piiratud aladel. Tuhas sisalduva fosfori ja lämmastiku suurenev sissevool võib põhjustada sinivetikate vohamist. See omakorda võib põhjustada joogivee kvaliteedi, lõhna ja maitse halvenemist ning ka jõgede ja järvede ökosüsteemi muutust.

Uus-Lõuna-Walesi piirkonna põlengud hävitasid ligi 2500 elumaja. Kodu kaotanud inimesed on elanud praeguseks juba mitu kuud kas sugulaste juures või ajutistes riigi või kindlustusfirmade pakutavates elupaikades, paljud ka telkides. Nad ootavad tänaseni koristustööde lõppu, et saaks oma elukohta tagasi pöörduda ja kodu taastamist alustada. Koristustöid korraldab riik. Selle käigus eemaldatakse põlenud aladelt asbesti sisaldavad materjalid, tulekahju tekitatud praht ja põlenud majadest järelejäänud vundamendid. Umbes 40 protsenti hävinud majadest oli ehitatud ajal, mil ehitusmaterjalina kasutati palju asbesti, selle koristustööd on aga aeganõudvad. NSW osariik on lubanud koristustöödega valmis saada enne juuli algust. Pärast koristustöid võib alustada uute ehitiste rajamist. Riik kaalub, kas mõned põlenud piirkonnad peaks suure tuleohu tõttu taastamata jätma. Eriti puudutab see isoleeritud väikelinnu, mis on keset suuri rahvusparke, ning inimeste evakueerimiseks on vaid üks linnast välja viiv tee.
Tõenäoliselt pakub riik sel juhul kodu kaotanud inimestele kompensatsiooni, et nad saaks uue kodu mõnda ohutumasse piirkonda rajada.

Palju diskuteeritakse praegu selle üle, milliseid materjale ehituseks kasutada ja kuidas muuta uued hooned tulevastele põlengutele paremini vastupidavaks. Praegused majad ei ole ehitatud eriti tulekindlaks – kehtivad nõuded ei pane sellele piisavalt rõhku. Uute nõuete kehtestamine seab aga kodu kaotanud inimesed raskesse olukorda, sest nad ei pruugi kindlustusest saada piisavalt kompensatsiooni, et uusi hooneid kõrgemate tuleohutusnõuetega vastavalt ehitada.

Tuleohvriks on langenud ka tuhanded ärihooned. Riigi toetused tulu kaotanud väikeettevõtjatele ja ajutised kontorid pakuvad nii mõnelegi firmale leevendust, kuni taastustööd on lõpule viidud. Turismisektori jaoks ei pruugi see aga piisav lahendus olla. Uus-Lõuna-Walesi väikelinnad on populaarsed loodusturismi sihtkohad. Juba kuude kaupa on siinsed piirkonnad kannatanud reserveeringute tühistamise tõttu ja paljud turismile keskenduvad väikeettevõtjad on pidanud oma töötajate arvu kahandama või koguni uksed sulgema.

Suureks turismiobjektiks on ka Austraaliale omased armsad koaalad. Teatavasti on koaalaturism siinsele majandusele miljoneid dollareid väärt ja pakub kohalikele kümneid tuhandeid töökohti. Põlengutele tagasi mõeldes tulevad paljudele silme ette hoopis hirmsad pildid põlengutes haavata saanud loomadest. Kui kängurud ja linnud jõuavad enamasti tule eest põgeneda, siis aeglase loomuga koaala, kes ööpäeva jooksul keskmiselt 20 tundi magab, jääb puu otsa lõksu. Ekspertide hinnangul on Uus-Lõuna-Walesis põlengute tõttu elu kaotanud ligi kümme tuhat koaalat – kolmandik siinsest populatsioonist. Riigil on plaanis mitmeid uusi loodusparke avada, et koaala populatsiooni Uus-Lõuna-Walesi osariigis säilitada.

Looduspargid avatakse tulekahjude suhtes ohututesse piirkondadesse, kus koaalad on kliimamuutuse mõjude eest kaitstud ja saavad rahulikult puu otsas eukalüptilehti nosida.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz