Avakülg Tags Austraalia

Silt: austraalia

Anne-Mari Pender: viinamarjade keskel

[caption id="attachment_292965" align="alignnone" width="1025"] Anne-Mari Pender[/caption] Kolm aastat tagasi jaanuaris astusin Lõuna-Austraalia suurima linna Adelaide’i lennujaama uksest välja. Mind tabas tunne, nagu siseneksin sauna, mis ei ole veel täiesti kuumaks läinud. Kui Eestis jaheda ilmaga piisab enese paksude riiete sisse mähkimisest, siis Lõuna-Austraalias mul 40kraadise kuumuse eest pääsu ei olnud. Eriti hästi mäletan päeva, kui pidin reisima imeilusasse Barossa orgu. Sel päeval oli samuti 40 kraadi ja rongis puudus kliimaseade. Kohalikud tundusid olevat sellega harjunud, istusid rahulolevate nägudega oma kohtadel: kes luges lehte, kes uuris telefoni. Suur palavus ununes ka minul, kui aknast välja vaatasin ja hingematvaid vaateid silmasin. Käänulistel küngastel lõpmatusse voogavad viinamarjaistandused vaheldusid sametiste rohumägedega, mida kaunistasid üksikud kõrgusse ulatuvad puud. Tund hiljem rongist väljudes olin näost punane kui peet, higi nirises mööda nägu alla kaelale ja riided olid keha külge kleepunud. Endamisi muigasin, et ükski eestlane ei oleks nõus saunas tund aega riietega istudes higistama.

Anne-Mari Pender elust maakera kuklapoolel: kuidas ma sinna jäin

[caption id="attachment_292965" align="alignnone" width="696"] Anne-Mari Pender Sydeneys. Foto erakogu[/caption] Teadsin alati, et soovin mõnda aega välismaal elada, aga maakera kuklapoolele ei olnud mõtteski minna. 2015. aastal töötasin Eesti keskkonnauuringute keskuses vanemkeemikuna ja olin just saanud magistrikraadi loodusteadustes, kui otsustasin, et nüüd on aeg maailma avastada. Otsusele aitas kaasa see, et mu parim sõbranna Aleksandra oli kaks aastat varem Sydneysse läinud ja otsustanud sinna jääda. Paar kuud tegin internetis eeltööd ja lennupiletid saidki ostetud. Sydneysse jõudsin 2015. aasta detsembris, kõige kuumemal ajal, kui keskmine õhutemperatuur oli 25 kraadi. Esimesed jõulud võtsin vastu sõprade keskel kuulsal Bondi rannal piknikku pidades. Surfarid möllasid lainetes jõuluvanakostüümides, inimesed pikutasid liival päkapikumütsidega. Ilm on ka üheks põhjuseks, miks päikeseküllane Sydney on nii paljudele meeltmööda. Pehmed talved ja soojad suved on siin väljas olemiseks ideaalsed. Sydneylased just seda teevad – veedavad suurema osa oma vabast ajast surfates, grillides, piknikku pidades, matkates ja õues sporti tehes.

Haapsallane Austraalias: põlengute lõppu ei paista

[caption id="attachment_292023" align="alignnone" width="1134"] Viimased võitlejad. Foto: AFP / SCANPIX[/caption] Juba 5–6 kuud ei ole New South Walesis (NSW, Austraalia osariik Uus-Lõuna-Wales) vihma tulnud. Paljude farmerite saak on ikaldunud. Väikelinnades on vee kasutamine piiratud: inimesed ei tohi teatud kellaaegadel kasta ega pesta autot voolava veega. Joogivett veetakse tsiternautodega. Sellist veepuudust ei ole siinkandis ammu olnud.