Lääne Malevlane: Lääne maleva pealiku Meelis Pernitsa aastalõputervitus

Traditsiooniliselt tehakse aasta lõpus kokkuvõtteid, antakse hinnang möödunud kaheteistkümnele kuule ja vaadatakse ka tulevikku.

Olen Lääne malevas olnud teenistuses aasta ja võin julgelt öelda, et Lääne- ja Hiiumaal on väga tublid ja kokkuhoidvad kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred. Just seda ühtlustunnet ja koostegemise rõõmu olen otsinud ja ka leidnud Lääne maleva vabatahtlike seas. Lääne maleval on olnud kahtlemata väga tegus aasta .

Lääne malev ei koosne ainult sõjaaja allüksustest, vaid ka kogukondlikul põhimõttel töötavatest piirkondlikest üksustest: Haapsalu malevkond Haapsalu linna territooriumil, Risti malevkond Lääne Nigula vallas, Hiiumaa malevkond Hiiu maakonnas ja Lihula üksikkompanii, kes haldusreformiga Pärnumaa maadele sattununa otsustas jääda Lääne maleva koosseisu ja on üks maleva aktiivsemaid allüksusi. Lisaks on maleva vastutusala kaetud ka naiskodukaitse jaoskondade ning kodutütarde ja noorkotkaste rühmadega.

Piirkondlike allüksuste väga suur roll on kindlasti ka koostöö kohaliku omavalitsusega ja koostegevused piirkondlike politsei- ja päästeüksustega ning elanike kaasamine oma tegemistesse. Just nii on võimalik mõjutada ja suunata ühiskonna suhtumist riigikaitsesse kui tervikusse, suurendada inimeste hakkamasaamist kriiside ajal ja tugevdada kogukondi.

Samuti on määrava tähtsusega riigikaitseõpetus kohalikes koolides ning kodutütarde ja noorkotkasete toetamine väljaõppes, kuna need on valdkonnad läbi mille tagame organisatsiooni kasvu ja jätkusuutlikkuse. Ka väljaspool riigikaitseõpetust on maleva liikmed käinud mitmetes koolides riigikaitsest rääkimas ja käega katsutavat kogemust, nt varustust proovides, autokastis sõites või sihtmärkide laskmises, andmas. Lääne maleva uksed on alati lahti, võtame vastu külalisi ja kui kutsutakse, tuleme ise külla.

Lääne malevas on alati olnud au sees isamaaliste väärtuste hoidmine ja edasiviimine. 2019. aasta jooksul oleme ise korraldanud ja osalenud mitmetel mälestusüritustel. Alustasime Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval 3. jaanuaril pärgade asetamisega Vabadussõja mälestussammastele ja lõpetame 31. detsembril Raplamaal Põrgupõhja punkri juures hukkunud metsavendadele mõeldes. Sinna vahele on jäänud küüditamisohvrite mälestushetked ja teised olulised üritused, mida kunagi ei meenutata maakonna ühes punktis, vaid iga allüksus seisab oma kodukohas hea mälestuste hoidmise ja traditsioonide väärtustamise eest. Väärikalt tähistati mitmel pool Lääne- ja Hiiumaal ka Tartu rahu aastapäeva, vabariigi aastapäeva, Eesti lipu päeva ja teisi olulisi tähtpäevi. Seda hindan ma Lääne maleva puhul väga, et traditsioonid on siin hoitud ja mälestused säilitatud. Kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta!

Maakaitsepäeva tähistati tänavu rahvarohkelt Lääne-Nigulas. Kindlasti ei saa mainimata jätta ürituse peakangelast helikopterit Apache, mida sai käega katsuda ja nii maandumas kui ka õhku tõusmas näha.

Juba neljandat korda viis Lääne malev läbi militaarlaagri füüsiliste puuetega noortele. Laagris tutvustati puuetega noortele kaitseväe ja kaitseliidu tehnikat, relvastust, meditsiini, ellujäämistarkusi, enesekaitseoskust, maastikul liikumist ja luuramist, topograafiat ja metsas ellujäämist. Riigikaitse tutvustamine puuetega noortele on üks hea ja põnev ning üdini positiivseid emotsioone tekitav missioon, mille Lääne malev ja sõbrad endale võtnud on.

Loomulikult tegid malevlased ka sel aastal sporti ja peeti mitu patrullvõistlust. „Tihu kevad“ Hiiumaal toimus juba 20. korda. Traditsiooniliselt räsisid osalejaid Valge Laev. Toimusid patrullvõistlused “Kotkaretk” ja “Sügistorm”, millest esimene oli suunatud kodutütardele ja noorkotkastele ning teine kaitseliitlaste ja naiskodukaitsjatele. Mõlemad võistlused lõppesid Lihula linnusemäel, kus pealtvaatajate rohkete kaasaelamiste saatel läbiti tõeline takistusrada, millest kuivana ei väljunud ükski võitleja. Ainult parimad mehed ja naised suudavad need end töiselt proovile panema sundivad võistlused läbida ja ainult parimad neid ka korraldada.

Mitmel korral on antud võimalus matkata ka inimestel, kes kaitseliiduga seotud ei ole. Naiskodukaitse korraldas Haapsalus veteranide toetuseks linnamängu „Märka sinilille“, kuhu olid oodatud kõik huvilised. Esimest korda toimus 18 km pikk Otto Tiefi retk, millega peeti meeles 75 aasta möödumist Eesti vabariigi valitsuse viimasest istungist Läänemaal, Põgari külas.

Pisemaid ja suuremaid õppusi peetakse Lääne malevas peaaegu igal nädalal, aga selle aasta suurim oli kindlasti aasta lõpus on toimunud Lääne piirkonna malevate suurõppus Orkaan. Toimus see juba neljateistkümnendat korda ja ikka kolme maleva (Lääne, Saare ja Pärnumaa) õppusena. Saarlased pidasid lahinguid Saaremaal, hiidlased Hiiumaal ja mandri Eesti tegevused koondusid Lihula ümbrusesse. Õppusel harjutati tavapäraste lahinguliikide kõrval ka sisekaitseliste ülesannete täitmist, merevaatlust ning koostöös politseiga laiaulatusliku evakuatsiooni läbiviimist ja selle toetamist evakuatsiooni punktidega. Üksused said sellega hea kogemuse ja kinnistasid oma oskusi kõigi püstitatud ülesannete täitmisel.

Praegu keskendubki malev just sõjaaja üksuste väljaõppele ja kaitseliitlaste oskuste ühtlustamisele, sest 2020. aasta kevadel osalevad Lääne maakaitse ringkonna üksused kaitseväe suurõppusel Kevadtorm, kus antakse hinnang allüksuste lahinguvalmidusele ja võimekusele reageerida konventsionaalsele sõjalisele ohule.

Tulevikus hakkavad nii kriisi kui ka sõjaajal suurt rolli kandma just piirkondlikult kogukonnapõhised allüksused, meie malevkonnad ja üksikkompanii. Kaitseliit liigub tagasi oma juurte juurde, kus üksusi moodustati ja vastupanuks valmistuti just kogukonna põhimõttel moodustatud ja koolitatud väikeüksustega. Selle ülesande täitmine nõuab meie kaitseliitlastelt ja naiskodukaitsajatelt teadmisi ja oskusi just väikeüksuste taktika ja miinide kasutamise osas. Nii nagu ka varem on määrava tähtsusega relvakäsitlemis- ja laskeoskus.

Juba täna on naiskodukaitsel suur roll kodanikukaitsel ning ohutushoiu alaste teadmiste viimine ka väljapoole organisatsiooni muutub päev päevalt tähtsamaks. Ootamatuste eest pole keegi meist kaitstud ning iial ei tea, kus oht varitseda võib. Naiskodukaitse on alati hea seisnud selle eest, et tema liikmed oleksid teadlikud ja oskajad ning ei kaotaks ohuolukorras pead. Naiskodukaitse liikmeid koolitatakse nii ohutushoiu kui ka esmaabi alal, aga juba poolteist aastat on nii naiskodukaitsjatel kui ka kõigil tavakodanikel võimalus ootamatuks kriisiolukorraks või väiksemaks õnnetuseks valmis olla, laadides oma nutitelefoni mobiiliäpi „Ole valmis!“. Äpi saab alla laadida kas Play poest või AppStore’ist ning hiljem saab äppi kasutada ka interneti puudumisel. Lisaks on Lääne ringkonna naiskodukaitsjad saavutamas võimekust panna vajadusel püsti kaks evakuatsioonipunkti – ühe mandril ja teise Hiiumaal.

Järgmine aasta saab meile olema uusi väljakutseid pakkuv ja soovin kõigile jõudu ning tahet panustada meile püstitatud ülesannete täitmisel.

Meelis Pernits

Lääne maleva pealik