Silt: Kaitseliit
Risti apteekri, kaitseliitlase ja leiutaja elu valati raamatusse
[gallery ids="476726,476718,476711,476710,476712,476713,476714,476715,476716,476719,476720,476721,476722,476723,476724,476725,476727,476728,476729,476730,476731,476732,476733,476734,476735,476736,476737,476738,476739,476740,476741,476742,476743,476744,476745,476746,476747,476748,476749"]
Enne teist maailmasõda Ristil elanud kaitseliitlase, apteekri ja leiutaja Ivo Lillioja elu kirjutas ajaloolane Merike Jürjo kaitseliidu Risti malevkonna eestvõttel raamatusse.
Raamatut „Saatusest suurem. Ivo Lillioja – kaitseliitlane ja leiutaja Ristilt” esitlesid autor Merike Jürjo ja Risti malevkond Risti raudteejaamas pühapäeval, kohe pärast juuniküüditamise mälestushetke lõppu.
Aeg esitluseks oli sümboolne, sest Lillioja koos abikaasa Anna ja kolme lapsega oli nende seas, kes 85 aastat tagasi küüdirongiga Siberisse saadeti – Lillioja arreteerituna meestevagunis, tema pere väljasaadetute omas.
14. juuni 1941 oli ka viimane kord, kui Risti apteeker oma kodualevit nägi, sest 1942
Kaitseliidu Lääne malev käis võistlustel
[caption id="attachment_476414" align="alignnone" width="1920"] Raigo Pärnpuu ja Maret Härm-Tilk. Erakogu[/caption]
Läinud nädalavahetusel toimusid aasta kõige tähtsamad kaitseliidu laskmisvõistlused: 🏆 meistrivõistlused sõja- ja sportrelvadest laskmises. Kohal olid ka Lääne maleva liikmed, et kaitsta oma varasemaid tiitleid.
Esimene päev kuulus sõjarelvadele. Kõigi Eesti kaitseliitlaste seast saavutasid Lääne malevlased Raigo Pärnapuu meeste arvestuses ning Maret Härm-Tilk naiste arvestuses harjutuses 30 lasku sõjapüstolist standardklassis teise koha. Hõbemedal õnnestus Härm-Tilgal koju tuua ka mullu. Pärnpuul oli kaks aastat tagasi õnne sama relvaga avatud klassis kuldmedal kaela saada.
Esikümnesse mahtusid meeste arvestuses Raigo Pärnapuu harjutuses 3x10 lasku standardklassis (viies koht), naiste arvestuses Irina Fišina 300 m 30 lasku standardklassis (neljas koht) ja 3x10 lasku standardklassis (seitsmes koht) ning Marge Kelder 300 m 30 lasku avatud klassis (kaheksas koht) j
Galerii: Virtsu vana tuletorn lasti õhku
[gallery td_gallery_title_input="Virtsu tuletorni varistamine. Foto: Juhan Hepner" ids="475237,475250,475231,475220,475228,475221,475229,475223,475230,475222,475233,475235,475238,475241,475244,475246,475248,475253,475254,475255,475256,475257,475258"]
Kaitseliidu pioneerid said 18meetrise ja 75 aastat vana meremärgi peal kätt harjutada, kuna transpordiamet laseb ehitada Virtsusse uue tuletorni.
Reede keskpäeval kõlas Virtsu tuletorni juures vali hoiatussignaal, mis andis märku, et kohe vajutavad kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna pioneerid nupule, et 1951. aastast pärit koloss põrmu varistada. Mõnisada meetrit tornist lõuna pool mereranda kogunenud Eesti meediaväljaannete fo
Hiidlased korrastavad Vabadussõjas osalenute haudu
[caption id="attachment_458683" align="alignnone" width="1920"]
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas (keskel) Haapsalu vanal kalmistul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Hiiumaa muinsuskaitseselts tahab Haapsalu vanal kalmistul korda teha ja märgistada hiidlasest Vabadusristi kavaleri Andrei Umbi ja tema lähedaste haua ning märgistada ka Vabadussõjas osalenud Sergei Kuuskori kääpa.
Eelmisel nädalal pidas Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas Haapsalus vana kalmistu haldajatega haua korrastamise
Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas (keskel) Haapsalu vanal kalmistul. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Hiiumaa muinsuskaitseselts tahab Haapsalu vanal kalmistul korda teha ja märgistada hiidlasest Vabadusristi kavaleri Andrei Umbi ja tema lähedaste haua ning märgistada ka Vabadussõjas osalenud Sergei Kuuskori kääpa.
Eelmisel nädalal pidas Hiiumaa muinsuskaitse seltsi eestvedaja Dan Lukas Haapsalus vana kalmistu haldajatega haua korrastamise
Lihula koolimaja sai uue lipumasti
[caption id="attachment_455761" align="alignnone" width="1440"]
Lihula lipumast. Foto erakogu[/caption]
Taasiseseisvumispäeva päikesetõusul heiskasid kaitseliitlased koos Lääneranna gümnaasiumi direktori ja õpetajate ning vallavolikogu esimehega Lihula uue koolimaja ette uude lipumasti sinimustvalge lipu.
Lipumasti kinkisid koolimajale kaitseliidu Lihula üksikkompanii, Lõuna-Läänemaa jaoskonna naiskodukaitsjad ning Lääne maleva
Lihula lipumast. Foto erakogu[/caption]
Taasiseseisvumispäeva päikesetõusul heiskasid kaitseliitlased koos Lääneranna gümnaasiumi direktori ja õpetajate ning vallavolikogu esimehega Lihula uue koolimaja ette uude lipumasti sinimustvalge lipu.
Lipumasti kinkisid koolimajale kaitseliidu Lihula üksikkompanii, Lõuna-Läänemaa jaoskonna naiskodukaitsjad ning Lääne maleva 
Septembris tuleb suurõppus Orkaan
[caption id="attachment_455688" align="alignnone" width="1920"]![]()
Lääne Elu ajakirjanik sai kaitseliidu medali
[caption id="attachment_451187" align="alignnone" width="640"] Juhan Hepner sai autasu rinda eile Toompeal. Foto: Silver Jaanson[/caption]
Lääne Elu ajakirjanik Juhan Hepner sai kaitseliidu eriklassi teenetemedali liidu tegevuse aastatepikkuse kajastamise eest Lääne- ja Hiiumaal.
Medali pani Hepnerile neljapäeval Tallinnas Toompeal rinda kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. „See on suur au, aga üllatus oli päris korralik,” ütles Hepner. Saanud autasustamistseremooniale kutse, oli seal kirjas, et kaitseliit tahab anda talle ergutuse. „Ei osanud arvata, et saan medali,” ütles Hepner.
Kaitseliitu Hepner ei kuulu. Eriklassi teenetemedal antakse kaitseliidule osutatud teenete eest ja see on ainus kaitseliidu aumärk, mille võivad saada ka need, kes pole liidu liikmed.
Kaitseliidu strateegilise kommu
Juhan Hepner sai autasu rinda eile Toompeal. Foto: Silver Jaanson[/caption]
Lääne Elu ajakirjanik Juhan Hepner sai kaitseliidu eriklassi teenetemedali liidu tegevuse aastatepikkuse kajastamise eest Lääne- ja Hiiumaal.
Medali pani Hepnerile neljapäeval Tallinnas Toompeal rinda kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm. „See on suur au, aga üllatus oli päris korralik,” ütles Hepner. Saanud autasustamistseremooniale kutse, oli seal kirjas, et kaitseliit tahab anda talle ergutuse. „Ei osanud arvata, et saan medali,” ütles Hepner.
Kaitseliitu Hepner ei kuulu. Eriklassi teenetemedal antakse kaitseliidule osutatud teenete eest ja see on ainus kaitseliidu aumärk, mille võivad saada ka need, kes pole liidu liikmed.
Kaitseliidu strateegilise kommuLäänlased marsivad võidupüha paraadil
[caption id="attachment_450831" align="alignnone" width="1920"] 2024. aasta võidupüha maakondlik tähistamine Haapsalu lossiplatsil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavusele võidupüha paraadile Pärnusse sõidavad Lääne maleva kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja noorteorganisatsioonide esindajad.
„Täpset arvu veel ei oska öelda, aga see jääb alla saja,” ütles kaitseliidu Lääne maleva pealik Jaanus Tuulik. Tema sõnul võtavad võidupüha paraadist osa Läänemaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred ning võitlusgrupi liikmed.
„Võitlusgrupi liikmed on poolnähtamatud,” ü
2024. aasta võidupüha maakondlik tähistamine Haapsalu lossiplatsil. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavusele võidupüha paraadile Pärnusse sõidavad Lääne maleva kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ja noorteorganisatsioonide esindajad.
„Täpset arvu veel ei oska öelda, aga see jääb alla saja,” ütles kaitseliidu Lääne maleva pealik Jaanus Tuulik. Tema sõnul võtavad võidupüha paraadist osa Läänemaa kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred ning võitlusgrupi liikmed.
„Võitlusgrupi liikmed on poolnähtamatud,” ü
Juuniküüditamine, kuritegu rahva vastu
[gallery ids="450801,450799,450798"]
Eesti oli okupeeritud ja liidetud Nõukogude Liiduga. Võimud mõistsid, et Eesti riigi hävitamine oli rahva enamuse tahte vastane. Vastupanu loodeti maha suruda repressioonidega. Juuniküüditamise põhieesmärk oligi hävitada rahva vastupanu, hirmutada teda ja muuta ta uue režiimi kuulekaks käsutäitjaks.
Juba enne küüditamist olid toimunud arreteerimised ja tapmised, seejuures ilma igasuguse formaalse kohtuta. Arreteeriti valitsuse (ka eelmiste valitsuste) liikmed, erakondade juhid, kõrgemad sõjaväelased, politseinikud, eelkõige poliitilise politsei töötajad, juhtivad piirivalvurid jpt.
Tavainimesed isegi kuulsid nendest vahistamistest, kuid ei osanud arvata, et järgneb midagi hoopis suuremat. Arvati, et ju siis neil arreteeritu
Lääne malev kaitseb alajaamu
[caption id="attachment_440858" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Juhan Hepner[/caption]
Kaitseliit ja politsei võtsid kolmapäeval mehitatud kaitse alla riigi tähtsaima elektritaristu: alajaamad ja tähtsamad kõrgepingeliinid.
Elektritaristut on valvamas ka üks kaitseliidu Lääne maleva üksus. „Üks meie üksus panustab julgeoleku tagamisse, aga see ei ole siin Lääne maleva piirkonnas,” ütles maleva pealik major Jaanus Tuulik. „Rohkem ja täpsemalt ma ei saa rääkida, aga oleme kaasatud ja anname panuse.”
Kui palju on kaitseliidu valvatavaid punkte, pole täpselt teada. Eesti elektrivõrgu kõige haavatavamad kohad on Eleringi suured alajaamad, näiteks Harkus, Püssis ja Narvas, samuti Läti-Eesti kõrgepingeliinid ja ka merekaablid.
Eesti, Läti ja Leedu ühendavad laupäeva hommikul en
Foto: Juhan Hepner[/caption]
Kaitseliit ja politsei võtsid kolmapäeval mehitatud kaitse alla riigi tähtsaima elektritaristu: alajaamad ja tähtsamad kõrgepingeliinid.
Elektritaristut on valvamas ka üks kaitseliidu Lääne maleva üksus. „Üks meie üksus panustab julgeoleku tagamisse, aga see ei ole siin Lääne maleva piirkonnas,” ütles maleva pealik major Jaanus Tuulik. „Rohkem ja täpsemalt ma ei saa rääkida, aga oleme kaasatud ja anname panuse.”
Kui palju on kaitseliidu valvatavaid punkte, pole täpselt teada. Eesti elektrivõrgu kõige haavatavamad kohad on Eleringi suured alajaamad, näiteks Harkus, Püssis ja Narvas, samuti Läti-Eesti kõrgepingeliinid ja ka merekaablid.
Eesti, Läti ja Leedu ühendavad laupäeva hommikul en