Silt: Kaitseliit

Täna möödub kaitseliidu sünnist 105 aastat. Sel puhul vaatame ajas tagasi – kuidas tähistati kaitseliidu aastapäeva 90 aastat tagasi, kui organisatsioon sai 15aastaseks. Vanad ajalehed jutustavad, kuidas möödusid aastapäevapidustused 1933. aastal Läänemaal ning mida kaitseliit, naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonid sel puhul oma liikmetele ja rahvale korraldasid. Samuti seda, kes oli kuhu kutsutud ja oodatud ning kellest kus ja mida räägiti. Siinkirjutaja on artikleid täiendanud ning lisanud teadaolevad eesnimed ja nimemuutused. Ajaleht Lääne Teataja kirjutas 15. novembril 1933 kaitseliidu pidupäevast Haapsalus. Ajalehe teatel algasid pidustused juba laupäeva varahommikul aktusega Läänema ühisgümnaasiumis, kus õpilastele esines kooli direktor Anton Üksti. Aktus ühisgümnaasiumi saalis oli ka õhtul – selle avas Lääne maleva pealik major Reinhold (Ago Reio), kes toonitas reaaljõu tähtsust vabariigi püsimisel. Aastapäeva puhul lehvis maleva kodu ees uhkelt Eesti vabariigi lipp ning kaitseliidu ja kodukaitse tegelased askeldasid võidurõõmsate nägudega, valmistudes laupäeva õhtul peetava aktuse ja koosviibimise jaoks. Õhtusel koosviibimisel esinesid pikemate kõnedega Lääne kaitseliidu ülem Theodor Rõuk ja kaitseliidu vanematekogu liige Aleksander Saar, tuletades meelde kaitseliidu esimesi organiseerimispäevi ja läbielamisi Haapsalus ning Läänemaal. „Paljudki mälestused pakkusid kuulajaile erilist huvi. Nooredkotkad ja kodutütred kandsid ette mõned deklamatsioonid,” kirjutas Lääne Teataja.

[caption id="attachment_320222" align="alignnone" width="2000"] Major Andres Välli juhib kaitseliidu Lääne malevat augustini. Foto: arhiiv[/caption] Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli asemel asub 1. augustist malevat juhtima major Kristjan Muld.

[caption id="attachment_399207" align="alignnone" width="2000"] Kaitseliidu Lääne maleva pealik major Andres Välli (paremal) andis Hiiumaa malevkonna pealikule nooremleitnant Andres Kimberile üle ajaloolise lipu koopia mullu 2. oktoobril. Nüüd peab malevkond endale taas uue lipu tegema. Foto: Urmas Lauri[/caption] Alates tänasest on Hiiumaa kaitseliitlased Lääne maleva asemel Saaremaa maleva koosseisus. Saaremaa ringkonna alla liikusid ka Hiiumaa naiskodukaitsjad. Vastavalt kaitseliidu ülema brigaadikindral Riho Ühtegi käskkirjale kuulub 1. juunist seni Lääne maleva koosseisus olnud Hiiumaa malevkond Saaremaa maleva koosseisu. Suursaartel on Ühtegi sõnul ühine operatsiooniruum ja ühised ülesanded, nüüdsest siis ka ühine juhtimine ja logistikaliinid.

[gallery ids="393317,393318,393319,393320,393321,393322,393323,393324,393325,393326,393327,393328,393329,393330,393331,393332,393333,393334,393335,393336,393337,393338,393339,393340,393341,393342,393343,393344,393345,393346"] Fotod: Urmas Lauri Täna pärastlõunal kella kahest neljani sai Haapsalu spordihoone juures uudistada NATO lahingugruppi kuuluva Briti üksuse soomukeid ja sõjavarustust. “Eile olid nad Raplas, täna siin, homme on Pärnus,” teadis kaitselliitlane kapten Jüri Tõnisma õpilastele mõeldud NATO tutvustustuuri kohta rääkida. “Kaks sõjaväe patrullimasinat Mastiff, tankurauto ja see on recovery [pääste- või abiauto],” ütles kapten Tõnisma.

[gallery ids="385345,385346,385347,385348,385349,385350,385351,385352,385353,385354,385355,385356,385357,385358,385359,385360,385361,385362,385363,385364,385365,385366,385367,385368,385369,385370"] Fotod: Urmas Lauri Täna kell 10.30 mälestati vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid, täpselt sel ajal 103 aastat tagasi hakkas kehtima Vabadussõja relvarahu. Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919. Kärdlas mälestati Vabadussõjas hukkunuid Kärdla kiriku esisel Teises maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusmärgi juures, mida kohalikud Poisiks kutsuvad, sest Hiiumaale pole seni veel Vabadussõja mälestussammast püstitatud. Pärjad asetasid mälestusmärgi jalamile kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, kodutütred, noorkotkad, Hiiumaa vallavalitsus ja muinsuskaitse selts.