Silt: Kaitseliit
Galerii: kaitseliidu Lääne maleva lipp anti üle uuele pealikule Jaanus Tuulikule
[gallery ids="440978,440979,440980,440981,440982,440983,440984,440985,440986,440987,440988,440989,440990,440991,440992,440993,440994,440995,440996,440997,440998,440999,441000,441001,441002,441003,441004,441005,441006,441007,441008,441009,441010,441011,441012,441013,441014,441015,441016,441017,441018,441019,441020,441021,441022"]
.
Neljapäeval andis aasta aega kaitseliidu Lääne malevat juhtinud major Kristjan Muld pidulikul tseremoonial maleva lipu üle uuele malevapealikule major Jaanus Tuulikule.
“Tõde ja õigus. Kumba me taga ajame? Mõlemat on vaja,” ütles kaitseliidu ülem kindralmajor Ilmar Tamm, viidates oma kõnes ilmselgelt Lääne malevas eelmise pealiku, major Mulla ajal algatatud kriminaalasjadele. “Mis on valesti, mida saaks parandada, mida saaks korda teha?” Kindralmajor Tamm nentis, et eesmärk ei olegi alati otsida süüdlasi, kui mingid asjad on käest ära, tuleb need korda teha. Kordategemine on kaitseliidu ülema sõnul pikk protsess, seda on vaja teha üheskoos.
Kindralmajor Tamm ütles, et on major Mullale tänulik, et ta tõi uurimisalused asjad päevavalgele, kuigi nad ei ole meeldivad ja tekitavad paksu verd. “Ma usun, et kui see pro
Lihula üksikkompanii tähistab oma 100. sünnipäeva
[caption id="attachment_440838" align="alignnone" width="1920"]
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii võidupühal 2022. aastal. Foto: Kristina Kukk[/caption]
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii tähistab sellel nädalavahetusel oma 100. sünnipäeva.
Lihula üksikkompanii tähistab oma aastapäeva traditsiooniliselt koos naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskonnaga, millel täitub 97. tegevusaasta. Ühise tähistamise traditsioonile pani omal ajal aluse Lihula ühiskompanii endine pealik Reimo Re
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii võidupühal 2022. aastal. Foto: Kristina Kukk[/caption]
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii tähistab sellel nädalavahetusel oma 100. sünnipäeva.
Lihula üksikkompanii tähistab oma aastapäeva traditsiooniliselt koos naiskodukaitse Lõuna-Läänemaa jaoskonnaga, millel täitub 97. tegevusaasta. Ühise tähistamise traditsioonile pani omal ajal aluse Lihula ühiskompanii endine pealik Reimo Re
3
Risti malevkond sai lipumasti
[gallery ids="437922,437921,437919,437918,437917,437912,437913,437914,437915,437916,437908,437907"]
Kaitseliidu Lääne maleva Risti malevkonna pealik Hardi Rehkalt kutsus 10.novembri hommikul kell üheksa kõiki organisatsiooni ja kogukokonna liimeid Ristile malevkonna maja õuele pidulikule lipuheiskamisele.
Eriliseks tegi sündmuse asjaolu, et lipumasti annetas malevkonna kaitseliitlane Hillar Kersa. Kell 9.09 oli masti heisatud lipumasti esimene sinimustvalge. Liputoimkonnas olid üksuste tublimad. Ajalukku talletuvad heiskajad kaitseliitlane Hardo Viigipuu, naiskodukaitsja Kaja Rüütel, noorkotkas Kert Mets ja kodutütar Kairi Mets.
Laulu "Võitluslipp" esimese salmi "Meil võitluslipp sinimustvalge aatekõrgusse näidaku teed! Lehvi, lehvi sa hõõguma palged süüta südames õitsuse leek!" ajal tuli masti tagant aeglaselt välja lipp, mis kätest hoituna vaikselt ja kindlalt tipu poole tõusis.
See oli härdakstegev hetk. Võibolla tänased kodutütar Kairi Mets ja noorkotkas Kert Mets ei oska veel aduda selle olukorra ainulaadsust ja ajaloolist tähtsust, kuid aastakümnete pärast võivad nad uhkusega tõdeda, et nemad olid need väljavalitud, kes h
Lahkus kaitseliidu Lihula üksikkompanii asutaja Marko Reisel
[caption id="attachment_437567" align="alignnone" width="900"]
Kevadtorm jõuab Läänemaale
[caption id="attachment_411016" align="alignnone" width="1920"]
Kaitseliidu Lääne maleva pealik Kristjan Muld. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Esmaspäeval algab kaks nädalat kestev õppus Kevadtorm, mis tänavu toimub Lääne-Eestis ja võib kaasa tuua tavapärasest enam müra.
„Kevadtormil harjutatakse kaitseväe ja osalevate liitlastega Eesti kaitsetegevusi,” ütles kaitseväe diviisi staabiülema asetäitja operatsioonide alal kolonel Janno Märk. „Õppuse eesmärgiks on harjutada diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide läbiviimist konventsionaalse sõja raamistikus.”
Kaitseliidu Lääne maleva pealik Kristjan Muld. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Esmaspäeval algab kaks nädalat kestev õppus Kevadtorm, mis tänavu toimub Lääne-Eestis ja võib kaasa tuua tavapärasest enam müra.
„Kevadtormil harjutatakse kaitseväe ja osalevate liitlastega Eesti kaitsetegevusi,” ütles kaitseväe diviisi staabiülema asetäitja operatsioonide alal kolonel Janno Märk. „Õppuse eesmärgiks on harjutada diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide läbiviimist konventsionaalse sõja raamistikus.”
Lääne maleva sünnipäeva avastas Taebla vallasekretär
[caption id="attachment_424052" align="alignnone" width="1920"]
Taeblas 1936. Keskel heledas sinelis kaitseliidu Lääne maleva instruktor leitnant Ferdinand Laurmaa, tema kõrval Arne Kukk (prillidega).[/caption]
Kaitseliidu Lääne malev peab oma sünnipäevaks 27. septembrit 1917. Ometi oli maleva asutamise aeg pikka aega teadmata, kuni mõistatuse lahendas Taebla vallavalitsusest leitud dokument.
Kuidas ja millal avastati kaitseliidu Lääne maleva tegelik alguse päev? Kes ja kuidas selle avastas? Milline oli selle mehe saatus ja miks me just täna seda meest meenutame?
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest, tuleb alati rääkida ka kaitseliidust. Pärast vabadussõda kaitseliit üleriikliku organisatsioonina ei toiminud. Kaitseliidu nime hoidsid alal sõjaväe ringkonnastaabi kaitseliidu osakond, maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ning vabatahtlikest koosnevad kaitseliidu kütisalgad. Lihtsamalt öeldes: kaitseliitu peeti rahuaja tingimustes ülearuseks ja see saadeti sisuliselt laiali.
Taeblas 1936. Keskel heledas sinelis kaitseliidu Lääne maleva instruktor leitnant Ferdinand Laurmaa, tema kõrval Arne Kukk (prillidega).[/caption]
Kaitseliidu Lääne malev peab oma sünnipäevaks 27. septembrit 1917. Ometi oli maleva asutamise aeg pikka aega teadmata, kuni mõistatuse lahendas Taebla vallavalitsusest leitud dokument.
Kuidas ja millal avastati kaitseliidu Lääne maleva tegelik alguse päev? Kes ja kuidas selle avastas? Milline oli selle mehe saatus ja miks me just täna seda meest meenutame?
Rääkides Eesti omariiklusest, selle sünnist ja püsimisest, tuleb alati rääkida ka kaitseliidust. Pärast vabadussõda kaitseliit üleriikliku organisatsioonina ei toiminud. Kaitseliidu nime hoidsid alal sõjaväe ringkonnastaabi kaitseliidu osakond, maakonna rahvaväe ja kaitseliidu ülemad ning vabatahtlikest koosnevad kaitseliidu kütisalgad. Lihtsamalt öeldes: kaitseliitu peeti rahuaja tingimustes ülearuseks ja see saadeti sisuliselt laiali. 
Kaitseliidu Haapsalu malevkond sai lipu riigivanemalt
[gallery ids="421668,421669,421670,421671,421672,421673"]
Kaitseliidu Haapsalu malevkonnale lipu üleandmine 1932. aastal Haapsalus oli nii pidulik sündmus, et seda tähistati kaks päeva ja kohal oli ka riigivanem Jaan Teemant.
Lugu ei räägi siiski ainult sellest, kuidas kaitseliidu Lääne maleva Haapsalu malevkonnale lipp annetati, vaid ka sellest, millal anti Haapsalu malevkonnale õiguslik staatus. Seda aastat ja kuupäeva on aastakümneid otsitud ja viimaks õnnestus see leida.
Kaitseliidu Haapsalu malevkond loodi 1925. aastal ja 1. malevkonna vannutamisest kirjutas ajaleht „Teataja” 27. oktoobril 1925. (Lääne malevas oli ka 2. Haapsalu malevkond, mis 7.09.1928 nimetati ümber Risti malevkonnaks.)
Ajalehe teatel kogunesid 25. oktoobril kell 2 päeval kaitseliitlased Haapsalu turuplatsile (Lossiplatsile), kus vannutamise tseremoonia aset leidis. Vannutamist toimetas Lääne maleva pealik Villem Väeden (VR I/3). Kohapeal kõnelesid ja tervitasid kaitseliidu peastaabi esitaja Susi, maakonnavalitsuse esimees Aleksander Saar ja linnapea Leopold Grönberg. „Sügava leinaga tuletati meele langenuid läänlasi, kelle auks mineval aastal ausammas püstitatud. Paljastades päid, kiindusid kõikide pilgud nende 202 kangelase mälestusmärgi poole, kes oma tegudega võrratuks eeskujuks kõigile kaitseliitlastele,” kirjutas „Teataja”.
Vaimuliku talituse pidas preester Jakob Mutt ja laulis Haapsalu muusika- ja lauluseltsi „Heli” laulukoor helilooja Cyrillus Kreegi juhatusel. Ajalehe teatel oli päeval linnas 1. malevkonna toetuseks karbikorjandus ja sama päeva õhtul korraldati kino „Empire” ruumikas saalis piduõhtu, mis eriliselt rohke rahvahulga osavõttel hästi õnnestus.
Oma lipu sai Haapsalu malevkond naiskodukaitse kaudu aga aastaid hiljem, 1932. aastal. Sellel puhul korraldas malevkond suurpäeva, õigemini kahepäevase suurpäeva. Täna, pea 100 aastat hiljem toimetavad sama nimetusega üksused Läänemaal Haapsalu linnas ja linna ümbruses, ikka samade põhimõtete ja ilmselgelt ka mälestuste radadel kunagise üksuse paljud järeltulijad.
Vanad ajalehed on sündmuste kulgu suursuguselt jäädvustanud, kirjutades ettevalmistustest ja suurpäevast endast nii enne kui ka pärast sündmust. Enamasti on selle kõik kirjasõnas jäädvustanud „Lääne Elu”.
Haapsalu malevkonna lipp ise valmis juba 1931. aasta sügisel. Ajaleht „Kaja” teatas 7. oktoobril 1931, et Haapsalu malevkonna uus lipp, mille naiskodukaitsjad olid oma kuludega valmistanud, on valmis. Lipu üleandmine malevkonnale lükati aga kevadeni edasi.
Lääne malevas alustas uus sõdurioskuste baaskursus
[caption id="attachment_418287" align="alignnone" width="1920"]
Sõdurioskuste baaskursuslased esimesel õppepäeval. Foto: Heiki Magnus[/caption]
Läinud nädalavahetusel alustas veerandsada kaitseliidu Lääne maleva tegevliiget tänavust sõdurioskuste baaskursust.
Kaitseliidu tegevliikme baaskursuse peavad läbi tegema kõik, kes pole käinud ajateenistuses. Nädalavahetusel baaskursust alustanud kaitseliitlastest kolm olid varem noorkotkad ja neli osalejat on naised. On hea meel tõdeda, et baaskursusel on oma uute liikmetega esindatud kõik maleva üksused.
Sõdurioskuste baaskursuslased esimesel õppepäeval. Foto: Heiki Magnus[/caption]
Läinud nädalavahetusel alustas veerandsada kaitseliidu Lääne maleva tegevliiget tänavust sõdurioskuste baaskursust.
Kaitseliidu tegevliikme baaskursuse peavad läbi tegema kõik, kes pole käinud ajateenistuses. Nädalavahetusel baaskursust alustanud kaitseliitlastest kolm olid varem noorkotkad ja neli osalejat on naised. On hea meel tõdeda, et baaskursusel on oma uute liikmetega esindatud kõik maleva üksused. 
Lugu sellest, kuidas Lihula malevkond endale lipu sai
[caption id="attachment_417755" align="alignnone" width="626"]
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula malevkonna pealik kapten August Kask. 1928. Foto: erakogu[/caption]
Nädalavahetusel tähistas kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii oma sünnipäeva.
Lihula üksikkompanii peab oma sünnipäevaks 6. jaanuari 1925, mil äsja moodustatud Lihula malevkond kinnitati Lääne maleva koosseisu. Oma esimese lipu sai omaaegne Lihula malevkond aga kuus aastat hiljem, 20. septembril 1931. Vanu ajalehti sirvides on kokku saanud lugu sellest, millised olid ootused ja ettevalmistused selle suurpäeva eel, keda külla oodati ja milliseks päev ise kujunes.
Nädalapäevad varem, 12. septembril 1931 ilmus Lääne Elus eelteade, et 20. septembril on tulemas Lihula malevkonna suurpäev – pidulik lipu õnnistamine –, millest võtavad osa kõik ümberkaudsed malevlased.
Kaitseliidu Lääne maleva Lihula malevkonna pealik kapten August Kask. 1928. Foto: erakogu[/caption]
Nädalavahetusel tähistas kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii oma sünnipäeva.
Lihula üksikkompanii peab oma sünnipäevaks 6. jaanuari 1925, mil äsja moodustatud Lihula malevkond kinnitati Lääne maleva koosseisu. Oma esimese lipu sai omaaegne Lihula malevkond aga kuus aastat hiljem, 20. septembril 1931. Vanu ajalehti sirvides on kokku saanud lugu sellest, millised olid ootused ja ettevalmistused selle suurpäeva eel, keda külla oodati ja milliseks päev ise kujunes.
Nädalapäevad varem, 12. septembril 1931 ilmus Lääne Elus eelteade, et 20. septembril on tulemas Lihula malevkonna suurpäev – pidulik lipu õnnistamine –, millest võtavad osa kõik ümberkaudsed malevlased.