Läänemaa keskmine palk on teinud aastaga suure kasvu ja on tõusnud ligi 200 eurot ehk pisut üle 16 protsendi. Jätkusuutliku majandamise loogika ütleb, et sama palju on pidanud tõusma ka ettevõtte tulupool. On võimalik ka, et suurema palgakasvuga saab ettevõte vähem kasumit, kuid kasumi arvel igal aastal palku kasvatada pole jätkusuutlik, sest sel viisil toimetades võib kasum lõpuks otsa saada.
Haapsalu tarbijate ühistu esimees Raimond Lunev pakkus, et suur palgakasv võib tulla mõnest uuest ettevõttest, kes on Läänemaal kanda kinnitanud ja maksab teistest ettevõtetest oluliselt suuremat palka. Et kogu maakonna palgakasvu nii suurelt muuta, peaks selles ettevõttes töötama väga palju inimesi, kes saavad oluliselt suuremat palka. Sellist uut suurt ettevõtet aga ei paista kuskil.
Loogilisem tundub Haapsalu uksetehase juhi Ago Soomre arvamus, et varem mustana makstud töötasu makstakse nüüd ausalt.
Samuti võib kiire palgakasvu taga olla asjaolu, et keskmine palk arvutatakse maakonniti juriidilise aadressi järgi, mitte töökoha järgi. See tähendab, et Läänemaa statistika hulgas kajastuvad mujal tegutsevad ettevõtted, Läänemaal töötavate inimeste palk läheb aga mõne teise maakonna arvestusse.
Müstiliselt kiirele palgakasvule lisaks läheb pärast statistikaameti palganumbrite avaldamist kommentaarium kihama küsimusest, kes küll sellist palka saab. On teada lause, et on olemas suured valed, väikesed valed ja statistika. Näiteks kui on kolm inimest, kellest kaks saavad palka 1000 eurot ja üks saab 4000, siis nende keskmine palk on 2000 eurot, mida neist ei saagi keegi. Kaks saavad keskmisest suisa poole vähem. Mediaanpalk on nende kolme põhjal aga hoopis 1000 eurot. Kas see number on ausam?
Maksuameti andmed st.raha millelt on tulumaks tasutud jägatud inimeste arvuga ja saategi keskmiseks palgaks ca 700-800 €.Sellega aga ei saa leppida need ametnikud,riigikogulased jt.kelle töötasu on seotud keskmise palgaga !
Kui Taskila sai kuskil 26000 €ja liive pea samapalju siis tehke matemaatikat st.mitme miinimumpalgalise keskmine näitaja statistikaametis kohe üle 1100 põrutas ! Kui niisuguseid palgasaajaid on Eestis 100 kes 30000 saavad kuus,10000 € jne
Seega vahutame laia suuga edasi kui kena meie elu on !
Mediaanpalk on “ausam” ühiskonna jõukuse näitaja kindlasti. LE demagoogia seisneb siin vaid kolme palgasaajaga rea esitamises. Tegelik statistika ju formuleerub isegi väikesel Läänemaal tuhandetest. Koostame näiteks rea kümnest palgast:500,600,700,800,850,900,1000,1200,1500,3500. Keskmine tuleb 1155, mediaan 875-igati ausam. Ausam oleks ka palkasid väljendada netos mitte brutos.
Statistikaameti aruannetest on asjast huvitatud ajakirjanikul võimalik leida nii mediaani kui keskmist kui ka palkasid tegevusalade kaupa. Saaksite ilusti oma küsimustele vastused selmet et uduseid arvamusi küsida. Statistika ei valeta kui lähteandmed on õiged ja palkade puhul saab reaalne number olla ainult suurem kui maksulaekumistest lähtuv (keegi ei valeta palka suuremaks et rohkem makse vabatahtlikult maksta). Pigem lõhnab selle järgi, et keskmise palga statistika ettesöötmine on vana hea clickbait ning annab veel võimaluse jätkulugu ka otsa kribada.