Silt: keskmine palk

Statistikaameti palgastatistika põhjal paistab, et Läänemaal elab kolm kõrgema palgaga inimeste gruppi. Üks on muidugi vormsilased, õigemini ulguvormsilased, kelle makstud tulumaksu osa arvel saarvald oma eelarve lahedalt täis saab. Teine kõrgema palgaga inimeste grupp on statistilise liigituse kohaselt mäetööstuse töötajad, mis mägedeta maakonnas tähendab eelkõige turbakaevandajaid. Kui oli aegu, kus nende keskmine palk jälitas põlevkivi kaevandavate päris kaevurite oma, siis nüüd on nad Ida-Virumaa kolleegidest oma keskmise palgaga möödunud. Tahaks aga

Tänavu teises kvartalis oli Läänemaa keskmine palk statistikaameti andmeil 1727 eurot, Eesti keskmine aga 2243 eurot. Läänemaa keskmine kasvas ametnike palkade tõukel aastases võrdluses kiiremini kui Eesti keskmine. Eesti keskmine palk kasvas võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 5,5 protsenti, Läänemaal oli kasv aga 6,7 protsenti. Aastases võrdluses oli Läänemaal suurim palgakasv avaliku halduse tegevusalal, kus palgad tõusid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 21 protsenti. „Seda võisid mõjutada KOVi valimised, kus muutusid ka kohalike omavalitsuste töötajate töötasud,” ütles statistikaameti sotsiaalstatistika juhtivanalüütik Krista Vaikmets. „Samuti mõjutas seda see, et on puhkuste periood, mil puhkuseraha arvestatakse samuti väljamaksete hulka.” Eesti keskmisega võrreldes kasvas küll läänlaste palk rohkem, kuid Vaikmetsa sõnul m

[caption id="attachment_475889" align="alignnone" width="1920"] Läänlase keskmise palga lõhe Eesti keskmisega on viimastel aastatel aina süvenenud. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Tänavu esimeses kvartalis oli Läänemaa keskmine palk statistikaameti andmeil 1623 eurot, Eesti keskmine aga 2135 eurot. Nii suurt erinevust läänlaste ja Eesti keskmise palga vahel pole seni olnud. Viis aastat tagasi, 2021. aasta esimeses kvartalis oli Eesti ja Läänemaa keskmise palga vahe 282 eurot. Ehkki palgakasv on protsentides olnud sarnane, on lõhe läänlase ja Eesti keskmise vahel üha kasvanud. „Pikemas vaates käib Läänemaa Eesti keskmisega üsna ühte sammu: kui Eestis keskmiselt töötasud tõusevad,

[caption id="attachment_456427" align="alignnone" width="1920"] Orsolya Soosaar. Foto: Eesti Pank[/caption] Esimeses kvartalis kiirenes keskmise palga kasv statistikaameti andmetel 6,2 protsendini, kuid mullu viimases kvartalis oli palgakasv 4,5 protsenti. Kiirenemise juures on suurt rolli mänginud erandlikud kuud: mullu neljanda kvartali kasvu vedas alla vaid 1,5protsendine palgakasv detsembris, tänavu esimese kvartali oma aga hoogustas jaanuari 6,6protsendine muutus. Sellise kasvu põhjused olid muudatused tulumaksusüsteemis 2025. ja 2026. aastal, mis motiveerisid tööandjaid palgamakseid ajas nihutama. Erandlikke kuid arvesse võtmata palga kasvutempo aeglustus: oktoobris-novembris

[caption id="attachment_464459" align="alignnone" width="1920"] Malle-Liisa Raigla foto[/caption] Mullu oli Läänemaa mediaanpalk 1422 eurot, jäädes Eesti keskmisele küll 300 euroga alla, kuid kasvades see-eest kiiremini. Statistikaameti teatel oli Läänemaa keskmine palk mullu 1604 eurot, Eesti keskmisest 488 euro võrra madalam. Mediaanpalk erineb keskmisest palgast selle poolest, et sellest palgast suuremat ja väiksemat palka teenivaid inimesi on sama palju. Eesti keskmisega võrreldes oli Läänemaal palgakasv pisut kõrgem: kui Eestis keskmiselt kasvas brutopalk 5,6 protsenti, siis Läänemaal 6 protsenti. Statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets selgitas kiiremat palgakasvu sellega, et Läänemaa keskmine palk on olnud madalam. Kõrged palgad turba- ja energiasektoris Tegevusalade järgi oli Läänemaal suurim keskmine palk mäetööstuses. Vaikmets selgitas, et peamiselt on tegemist turbatootmise valdkonnaga, kus keskmine palk on Läänemaal 3187 eurot. See on palju kõrgem keskmine palk kui samal alal Eestis keskmiselt (2368 eurot). Kõrgemat keskmist palka teeniti Läänemaal ka energiasektoris – 2447 eurot – ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, kus keskmine pa

[caption id="attachment_461188" align="alignnone" width="1920"] Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption] Statistikaameti andmeil oli kolmandas kvartalis Läänemaa mediaanpalk 1423 eurot, mis jääb Eesti keskmisele 300 euroga alla. Läänemaal oli kõrgeim mediaanpalk Haapsalus 1438 eurot ja madalaim Vormsil: 1117 eurot. Seejuures on Vormsi mediaanpalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes hoopis langenud. Vormsi puhul kõigub mediaanpalk suuresti. Tunamullu kolmandas kvartalis oli see 1026 eurot, tänavu teises kvartalis aga hoopis 1718 eurot. Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et ühele töötajale tehtud

[caption id="attachment_444450" align="alignnone" width="1920"] Raha. Foto: Juhan Hepner[/caption] Läänemaa keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 5,4% 1619 euroni, selgus statistikaameti parandatud andmeist. Eelmisel nädalal ameti avaldatud statistika osutus vääraks, kajastades palgatõusu liiga suurena. Esmaspäeval avaldas amet uued ja täpsustatud andmed. Läänemaa keskmine brutokuupalk mullu teises kvartalis oli 1536 eurot n

[caption id="attachment_449695" align="alignnone" width="1920"] Läänlaste palgatase on üks Eesti madalamaid. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Statistikaameti andmeil on Läänemaa ja Eesti keskmise mediaanpalga vahe nelja aastaga kahekordistunud. Tänavu oli Läänemaa mediaanpalk 301 euro võrra Eesti keskmisest madalam, 2021. aasta esimeses kvartalis oli mediaanpalga vahe aga 151 eurot. Läänemaa keskmine mediaanpalk oli esimeses kvartalis 1348 eurot, Eestis 1649 eurot. Keskmine palk oli läänlastel 1539 eurot, kogu Eestil 2011 eurot. Maakondadepõhise statistika puhul soovitas statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk vaadatagi mediaanpalka, sest see näitab kõige keskmisemat palka: sellest palgast rohkem ja vähem teenivaid inimesi on ühepalju. Mediaanpalka ei mõjuta üksikud väga kõrged või väga madalad palgad. Eelmisest kvartalist madalam Statistikaameti andmeil langesid esimeses kvartalis nii Läänemaa keskmine kui ka mediaanpalk mulluse viimase kvartaliga võrreldes. Keskmine pal

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Foto Markus Sein[/caption] Mitu Läänemaa suuremat tööstusettevõtet, näiteks Taeblas tegutsev Cipax, Haapsalu uksetehas ja Navix, prognoosivad tänavu kasvu võrreldes mullusega. Samamoodi näitab kasvu märke kogu Eesti majandus. Kui meid ei taba just mingi suur geopoliitiline vapustus, lõpetame selle aasta kindlasti paremal järjel olevamana kui mullu. Kahjuks ei ole see kasv veel näha tööjõuturul. Seal on töö vajaka enamatel inimestel kui enne koroonapandeemiat ehk viimasel võrreldaval nii-öelda normaalsel ajal. Selles ei ole mõtet siiski

[caption id="attachment_447743" align="alignnone" width="1920"]1234Lk 1 of 4