Silt: keskmine palk
35
Läänemaal kasvas palk kõige aeglasemalt
[caption id="attachment_409447" align="alignnone" width="1496"]
Keskmine palk Eesti maakondades. Kaart: statistikaamet[/caption]
Läänemaa keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1437 eurot, mis on 125 euro võrra enam kui aasta tagasi samal ajal.
Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne, keskmine töötasu Eestis on aastaga tõusnud enam kui 12 protsendi võrra.
Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal.
Keskmine palk Eesti maakondades. Kaart: statistikaamet[/caption]
Läänemaa keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1437 eurot, mis on 125 euro võrra enam kui aasta tagasi samal ajal.
Palgakasv on keerulistest majandusoludest hoolimata hoogne, keskmine töötasu Eestis on aastaga tõusnud enam kui 12 protsendi võrra.
Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis 1873 eurot ehk 12,4 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal.
Läänemaa keskmine palk tõusis
[caption id="attachment_267047" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Pixabay[/caption]
Läänlaste keskmine brutopalk on tänavu hüppeliselt tõusnud. Statistikaameti andmetel oli teise kvartali keskmine brutopalk Läänemaal 1294 eurot, mis on 151 eurot rohkem kui aasta tagasi.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul võimaldab palku tõsta kasvanud tööjõu tootlikkus.
Haapsalu uksetehase juhi Ago Soomre sõnul on ettevõtte palga kõikumised tugevalt mõjutatud ka koroonaviirusest. „Koroona esimese ja teise laine aastal töötasu ei kasvanud, kuna ka ettevõtte müügikäive varasemate aastatega võrreldes vähenes. Sel aastal on tööd palju ning palgatõus toimub väljakujunenud praktika kohaselt,” ütles Soomre.
Foto: Pixabay[/caption]
Läänlaste keskmine brutopalk on tänavu hüppeliselt tõusnud. Statistikaameti andmetel oli teise kvartali keskmine brutopalk Läänemaal 1294 eurot, mis on 151 eurot rohkem kui aasta tagasi.
Statistikaameti analüütiku Argo Tarkiaineni sõnul võimaldab palku tõsta kasvanud tööjõu tootlikkus.
Haapsalu uksetehase juhi Ago Soomre sõnul on ettevõtte palga kõikumised tugevalt mõjutatud ka koroonaviirusest. „Koroona esimese ja teise laine aastal töötasu ei kasvanud, kuna ka ettevõtte müügikäive varasemate aastatega võrreldes vähenes. Sel aastal on tööd palju ning palgatõus toimub väljakujunenud praktika kohaselt,” ütles Soomre. 
Läänemaal oli Eesti suurim palgalangus
[caption id="attachment_308282" align="alignnone" width="2000"]
Sweconi ASi Haapsalu töökoja juhataja Vahur Korpe (paremal) ja mehaanik Veiko Kalju sõnul oli kevadel küll natuke rahulikum periood, kuid k’ed rüpes pole neil olnud mahti istuda. Arvo Tarmula[/caption]
Statistikaameti teatel langesid palgad II kvartalis Lääne maakonnas 9,6 protsenti, mis on Eestis kõige suurem langus maakondade võrdluses.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Amet ise kommenteerib, et nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Koroonakriisi tõttu kehtestatud eriolukord on tavapärase keskmise palga tabelis kohati valusaid korrektiive teinud. Kui näiteks Hiiu ja Võru maakonnas kasvas keskmine palk 5,6 protsenti, siis Läänemaal oli 9,6 protsendi suurune langus. Aasta tagasi teises kvartalis oli Läänemaa keskmise palga suurus 1264 eurot, sel aastal 1143 eurot.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul ei kajastu palgastatistikas metoodika tõttu kõik ettevõtted ja nii on mõne valdkonna kohal maakondlikus väljavõttes tühi koht. Nõnda ei ütles statistika midagi näiteks majutuse ja toitlustusega tegelevate ettevõtete kohta. Statistikaameti andmetel tuleb kõige suurem palgalangus valdkonnast, mis kannab pealkirja hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont – langus 36,6 protsenti.
Sweconi ASi Haapsalu töökoja juhataja Vahur Korpe (paremal) ja mehaanik Veiko Kalju sõnul oli kevadel küll natuke rahulikum periood, kuid k’ed rüpes pole neil olnud mahti istuda. Arvo Tarmula[/caption]
Statistikaameti teatel langesid palgad II kvartalis Lääne maakonnas 9,6 protsenti, mis on Eestis kõige suurem langus maakondade võrdluses.
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk vaid protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Amet ise kommenteerib, et nii tagasihoidlik aastakasv oli viimati kümme aastat tagasi.
Koroonakriisi tõttu kehtestatud eriolukord on tavapärase keskmise palga tabelis kohati valusaid korrektiive teinud. Kui näiteks Hiiu ja Võru maakonnas kasvas keskmine palk 5,6 protsenti, siis Läänemaal oli 9,6 protsendi suurune langus. Aasta tagasi teises kvartalis oli Läänemaa keskmise palga suurus 1264 eurot, sel aastal 1143 eurot.
Statistikaameti analüütiku Karina Valma sõnul ei kajastu palgastatistikas metoodika tõttu kõik ettevõtted ja nii on mõne valdkonna kohal maakondlikus väljavõttes tühi koht. Nõnda ei ütles statistika midagi näiteks majutuse ja toitlustusega tegelevate ettevõtete kohta. Statistikaameti andmetel tuleb kõige suurem palgalangus valdkonnast, mis kannab pealkirja hulgi- ja jaekaubandus ning mootorsõidukite ja mootorrataste remont – langus 36,6 protsenti. 