Vaevalt kuu aega tegutsenud Linnuse kohvikut võib nimetada oma karbis peidus olevaks pärliks, millest on lihtne mööda minna, kuid need, kes selle üles leiavad, saavad ülimalt meeldiva üllatuse osaliseks.
Ilmselt ei tea paljud siiani, et värskelt renoveeritud piiskopilinnuse muuseumi alal tegutseb Linnuse kohvik, sest selleni jõudmine eeldab kindlat soovi ja tahtmist linnusemuuseumi külastada. Kohvik on koha sisse võtnud linnuse avaral terrassil, mis on lihtsalt ideaalne paik ühe suvepäeva või -õhtu nautimiseks hea toidu ja joogi saatel. Kui aga ilm peaks tujukaks minema, saab istuda ka põliste kiviseinte vahel. Ei midagi keskaegselt kõledat – täiesti tore sumeda valgusega kohvikutuba.
jah. Peaks ju olema viis, et kui soovida minna vaid kohvikusse, ei pea pääset lunastama.
Kahju, et kohvikusse minekuks tuleb pilet soetada 😕 Kas tõesti pole muud võimalust?
Esimesel korral polegi midagi selle vastu, et külastad muuseumi ja astud ka kohvikust läbi. Paraku einestama peab ikka uuesti ja uuesti. Kas muuseumikülastus on eluliselt sama vajalik? Vist mitte. Või pole kohvik siis nii tasemel, et uuesti minna soovitatakse.
Üks variant on veel see, et lähed muuseumi kassasse ja avaldad soovi vaid kohvikut külastada. Siis tõmmatakse sulle must prügikott pähe ja turvamees talutab kohviku pimedaimasse nurka, kus kott eemaldatakse.