Juuli alguses kirjutas Hiiu Leht, et sealsed lühikesed sõidueksami järjekorrad meelitavad mandrirahvast Hiiumaale eksamit tegema. Pärast tänase Lääne Elu esikaanelugu on suur tõenäosus, et ka läänlased hakkavad nüüd rohkem ülemere juhiluba nõutamas käima, sest Haapsalus tuleb eksamile pääsemist oodata peaaegu kolm kuud. Vabandame hiidlaste ees.
Aga on ikka tobe küll, kui oma väikses kodulinnas peab pärast autokooli lõpetamist eksamivõimalust nii kaua ootama, sest vabad ajad on hõivanud hoopis harjukad.
Kui autokoolide esindajad, ja mitte ainult Haapsalu omad, on seda meelt, et selles jaburas olukorras on süüdi varasema eksamisüsteemi pea peale keeranud maanteeamet, siis viimane süüdistab hoopis eksamile tulijate kehvi oskusi, suurt korduseksamite arvu ja juhikandidaatide eksamile mitteilmumist. Lohutuseks öeldakse, et Eesti sõidueksamite ooteajad on Euroopa Liidu keskmiste seas.
Statistika näitab aga, et eksamil põrujate protsent on viimase viie aastaga langenud. Kui 2015. aastal sai Haapsalus B-kategooria sõidueksamilt esimese korraga läbi 55 protsenti, siis viimasel kolmel aastal on sama protsent olnud vastavalt 64-63-65. Tõenäoliselt võiks protsent olla suuremgi, sest nagu ütlevad nii sõiduõpetajad kui ka Haapsalu ARKi büroo juht Mati Tereping, teevad kohalikud eksami suurema tõenäosusega edukalt ära kui mujalt tulijad, kellele Haapsalu liiklus on võõras.
Sõiduõpetajate hinnangul peaks probleemi lahendamist alustama eksamineerijate juurdepalkamisega, sest ebanormaalselt pikad eksamijärjekorrad kummitavad kogu Eestit. Sellest, et eksamineerijaid ei ole piisavalt, andis aimu eile Haapsalu ARKi platsil tegevusetult seisnud eksamiauto. Nimelt vähendati 2016. aastal ARKi teenindusbüroode mahtu ning Haapsalu oma on kolmapäeval ja reedel kinni. Kui päevas võtab eksamineerija vastu kuus sõidueksamit, võib igaüks ise edasi arvutada, mitu sõidueksamit jääb ainuüksi Haapsalus aasta jooksul tegemata.
