1

Neeme Suur: Läänemaa abikassa kümme aastat

See oli 2009. aasta augustis, kui kaheksa inimest asutasid MTÜ Läänemaa Abikassa. Oli masuaeg, majandus langes, riigieelarvet tõmmati koomale, inimeste sissetulekud vähenesid.

Kuna oli palju muret ja puudust, siis mõtlesin toonase Lääne maavanemana, kuidas seda pisutki leevendada. Ideed asutada abikassa toetas maavalitsuse ja praostkonna ühiskomisjon ja tollane Lääne praost Tiit Salumäe. Asutajaliikmed olid Ahti Olesk, Andreas Rahuvarm, Arnold Juhans, Kaja Kaus, Kersti Lõhmus, Merike Nuudi, Neeme Suur ja Tiit Salumäe. Nüüdseks on Läänemaa abikassa tegutsenud kümme aastat.

Abikassa loodi toetama tavalist Läänemaa perekonda, kes on sattunud raskustesse kas pereliikme töökaotuse, sissetulekute vähesuse või ajutise puudumise tõttu. Esimene mure olid lapsed, kes ei peaks sellise õnnetu olukorra tõttu kannatama. Et oleks elementaarsed elutingimused, et kodust ei lülitataks välja elektrit, et küttekolle oleks korras ja tuba soe, et kool pooleli või kooliriided ostmata ei jääks. Et inimesed ei langeks laenulõksu, minnes ühte laenu tagasi maksma teise, veel kallimaga.

Abikassa tulu loodeti saada annetustest. Lisaks annetustele pidi abikassast saama ka midagi vabatahtliku kindlustusseltsi sarnast, kus on palju liikmeid, kes teevad regulaarselt väikesi sissemakseid, teades, et vajadusel on sealt ka oma häda korral abi loota. Päris nii see siiski ei läinud, liikmete arv on läbi aastate püsima jäänud. Praegu on abikassal 15 liiget, lisaks veel kolm püsiannetajat. Suurema osa abikassa tuludest moodustavad ühekordsed annetused, millest enamik laekub omakorda Läänemaa kauplustes asuvatesse annetuskastidesse.

Abikassa töötab vabatahtlikkuse alusel. Juhatuses on kolm inimest: Merike Nuudi, Maie Kliss ja Neeme Suur. Raamatupidamise eest kannab hoolt Kaja Kaus, tegevust kontrollib revident Arnold Juhans. Toetuste eraldamise otsustab 11liikmeline nõukogu. Keegi oma töö eest tasu ei saa ja kõik annetustest saadud summad kuluvad inimeste abistamiseks. Majanduskulud on olnud väikesed ja kulunud annetuskastide soetamiseks, logo loomiseks, IT-kulude katmiseks jms.

Kümme aastat on möödas ning abikassa tegutseb ja toimetab. Oleme menetlenud 104 avaldust, neist rahuldanud 96. Oleme annetusitenakogunud üle 31 000 euro ja jaganud toetusteks üle 26 000 euro. Nii nagu oli kunagi kavandatud, on ka läinud. Head Läänemaa inimesed toetavad abikassat.

Abikassa toetab Läänemaa perekondi nende halbadel hetkedel. Tihti on riide- , toidu- või esemelist abi lihtsam leida, aga rahalise abiga on kitsas käes. Uurime alati ka kohalikult omavalitsuselt, kuidas vallad või linn omalt poolt panustada saab ja mida asjast arvab. Uurime, mida inimene ise teeb, et tema tulevik kindlam oleks. Abikassa võimalused ei ole suured, aga tihti aitab paarsada eurotki murekohast üle ega lase olukorral hullemaks minna. Toetussummad jäävadki enamasti 200–400 euro piiresse. Kõige suurem väljamakstud summa ühele taotlejale on olnud 1300 eurot.

Oleme väga tänulikud kõigile annetajatele, kes meie annetuskasti või arveldusarve on üles leidnud. Eriti suure tänu oleme võlgu aga meie püsiannetajatele, kes iga kuu abikassale ülekande teevad. Samuti oleme väga tänulikud kõigile Coop kauplustele Läänemaal, Rannarootsi keskusele ja OÜ Kalasabale Nõval, kes abikassa annetuskasti hoida on võtnud.

Kuidas siis käib abikassalt abi taotlemine? Kui inimene on ise julge, siis leiab ta meie kuulutuse Lääne Elust, läheb www.abikassa.ee koduleheküljele, vaatab sealt andmed ja võtab meiega ühendust. Tihti inimesed ei tihka või ei oska ise pöörduda ja siis on see hea naaber, valla sotsiaaltöötaja või hoopis võlanõustaja, kes abikassa poole pöördub. Oleme tuge pakkunud elektri või üürivõla tasumiseks, küttepuude soetamiseks, kütte- ja elektriseadmete või sanitaarruumide remondiarvete tasumiseks. Samas on meie toetuste loetelus ka lasteaiatasud, koolitarbed, õpilaskodu üür, koolieine tasu, haigla hooldustasu ja eritranspordi tasu, laste talveriided aga ka laevakaitsja toetus, korteri sissemaks jms.

Mõnel korral oleme abi andmisest ka keeldunud. Seda juhul, kui on saanud selgeks, et inimene ise ei taha enda aitamiseks midagi ette võtta. Taotlejaid on olnud Läänemaa kõigist piirkondadest, Haapsalust kuni Nõva ja Virtsuni. Pärast haldusreformi ei ole me Lõuna-Läänemaad hüljanud ja ei kavatse ka.

Inimesel ei tohiks olla tunnet, et ta on oma murega maailmas üksi. Abi küsimine pole tihti lihtne, ometi on see esimene samm lahenduste poole. Läänemaal on mitmeid abiorganisatsioone, nõustajaid, on sotsiaalmajad, linna- ja vallavalitsused, on kirikukogudused. Ja on ka MTÜ Läänemaa Abikassa. Meie juhtlause on „Inimeselt inimesele“. Me ei reklaami toetajaid ega toetuse saajaid, oleme diskreetsed ja tagasihoidlikud. Kui oled hädas, võta ühendust. Kui sul on võimalus, siis anneta Läänemaa abikassale ja aita meil aidata.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
muljetavaldav
muljetavaldav
statistika- 10 ne aasta jooksul on menetletud 104 avaldust, sisuliselt igas kuus üks avaldus, selle menetlemisest ja otsustamisest võtab osa 11 liikmeline nõukogu. Kui võrrelda siis raha kogumist , siis toetusteks jagatud 26000 eurot teeb keskmiselt ühes kuus pisut üle 200 euro.Tekkib küsimus, kas inimesed ei kuluta oma ajaressursi mõtetult, sest ajakulu ühe pisikese summa eraldamiseks mida 11 inimest kulutavad on üüratu. Võiks võrrelda Fondi Kingitud elu, kus üks mees on loonud süsteemi mille kaudu kogutakse ja jagatakse miljoneid ilma suurema kärata.Teisalt vaadates on idee igati okei ja kindlasti on see tänuväärne, et 96 abivajajat on kuidagigi toetatud. Lihtsalt kui… Loe rohkem »
wpDiscuz