Elaniku kohta kulub volikogu ülalpidamiseks enim Lääne-Nigulas

Kaie Ilves

kaie@le.ee

Lääne-Nigula valla eelarvest kulub vallavolikogu, osavallakogude ja komisjonide liikmete peale 125 000 eurot aastas. Foto: Urmas Lauri

Lääne-Nigula valla eelarvest kulub vallavolikogu, osavallakogude ja komisjonide liikmete peale 125 000 eurot aastas. Foto: Urmas Lauri

Kuigi Haapsalus saab volikogu liige üle kahe korra rohkem raha kui naaberomavalitsuses, maksab volikogu elaniku kohta kõige rohkem Lääne-Nigulas.

„Meid eristab see, et meil on kaheksa osavallakogu, mis tõstab kulusid,“ märkis Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus. Osavallakogu liige saab istungi eest 40 eurot, esimees 100 eurot. Volikogu esimehe kuupalk on 1200 eurot, volikogu liige saab istungi eest 100 eurot, volikogu komisjoni esimees 150 eurot ja liige 50 eurot

Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
28 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
jälginud
7 kuud tagasi

Volikogu liige tasub olla, mõjutada otsuseid…. tuleks uurida sisu? Osa ametnike palka ei ole õigustatud.

Teine vaade
7 kuud tagasi

Istungitel osalemine tuleks hoopis tasuliseks teha ja volikogu liikmetele võiks liikmemaksu kehtestada.

uskmatu
7 kuud tagasi

Kunagi oli Haapsalu linnapea Alver kes töötas tasuta ja veel mõned ametnikud.Elanikke oli ca 5000 ja kasutati arvelauda,polnud mobiiltelefone jne.nüüd on elanikke ca 10000,arvutid koos igasuguste progammide ja äppidega,telefonid jne.aga ametnikke ca 50-60 koos igasuguste allasutustega.
Üks kõik kuhu vaatad teaduse ja tehnika areng on tootvas tööstuses tööjõudu vähendanud aga avalikus sektoris kümnekordistanud.
Või olen mina millestki valesti aru saanud ?

Orulane
7 kuud tagasi

Enne eelmise KOV valimiste aega just nimoodi toimuski Oru piirkonna murede ja rõõmude lahendamine LAS kaudu. Kohalikud aktivistid tegid seda täitsa tasuta, väljaarvatud siis LAS palgal olnud tüdrukud. Kuna vald seda kooskäimist ei tunnistanud, ja ei arvestanud . Siis tuligi nendel seal mõte, et siis tulebki tekitada sama võrdne olukord Kullamaa ja Noarootsiga. .. ja ülejäänud on juba ajalugu 😀

Ahv
7 kuud tagasi

Osavalla istumised on kord kuus, enamus neist on kohalikud inimesed kes on ise ennast sinna lasknud valida ja selle eest ei peaks küll raha vastu võtma.

Ahhaaa
7 kuud tagasi

No vot siis, kuhu raha läheb! Selle lakkamatu toidu mugimise ja mõnel mehel ka istungi segamiseks räuskamise eest makstakse veel pealegi! Sel juhul peaks enne kohale tulekut ikka nii palju viitsimist olema et arutatavad teemad endale selgeks teha.

Lauri
7 kuud tagasi

2024 aasta eelarve muudatus ettepanekuna tegin ,liita Lääne-Nigula vallavolikogu komisjonid ,osad komisjonid dubleerivad teemasid, senise 6 põhikomisjoni asemele oleks jäänud 3 komisjoni. Kokkuhoidu oleks olnud märkimisväärseid rahanumbreid. Hetkel valitsev koalitsioon arvas, et vallal raha küll, ja las mõisa kõis las lohiseb, ja ettepanek visati prügikasti… kahjuks…

Ha ha
7 kuud tagasi
Reply to  Lauri

Halukalur- tark mees!

Imelik
7 kuud tagasi

Kui muutus toimub ainult nimes paberil ja värvis kaardil, siis millist tulemust te arvasite sealt tulema? Sisulist haldusreformi meil toimunud ei ole.

Aitäh
7 kuud tagasi

info eest!

kohalik
7 kuud tagasi

Sveitsis ei saa isegi parlamendi liikmed palka,sest seda peetakse auametiks aga meie banaania on kõikvõimalikke komisjone,ülemkogusi,eestseisusi,ameteid ja mis iganes tsinovnikuid täis ja kõik need parasiidid tahavad rahva kulul elada.

Külamees
7 kuud tagasi
Reply to  kohalik

Šveits – oh ja. Vahepeal kui erakondadel olid mingid visioonid veel moes, oli Ekrel vist selline põhjamaa Šveitsi jutt. Seal tähtsamad otsused üldse võetakse rahvahääletusel vastu, parlament ongi siis rohkem auamet. Meie rahva käest ei tohi midagi küsida, alles arenematud pidavat olema. Muide oli hiljuti jälle mingi uurimus, et milline rahvas kõige rohkem säästmisega tegeleb, tuleb välja et just šveitslased. Nii nad ongi ennast jõukaks säästnud. Nüüd on selline jõukaks laenamise värk rohkem moodi läinud. Aga jälle rohkem selline lõunamaa värk, põhjas ei osata seda õieti. Meil ajalooline kogemus säästmist ei soosi, hakkad säästma, aga juba tulevad uued tuuled ja… Loe rohkem »

Imelik
7 kuud tagasi
Reply to  Külamees

Ei ole Šveits ennast rikkaks “säästnud”- see jutt on jama ja utoopia, mida meil Ansipi ajal ajama hakati, et riigi olematut sise- ja sotsiaalpoliitikat õigustada. Kuluefektiivsus ja kodanikuvastutus on mõistlik mõte, aga vajaliku mittetegemine “säästmise” jutu all… on enesetapp ühiskonna mõistes. Kuidas Šveitsis tegelikult lood on, saab lugeda artiklist…. “ANALÜÜS ⟩ Mis nipiga on hinnatõus Šveitsis kordades väiksem kui Eestis?” Lihtsalt sisukokkuvõte sealt- “Kuigi teistel riikidel võib olla huvi Šveitsi mudelit kopeerida, tuleb siiski arvestada, et riigi majanduskeskkond on maailmas võrdlemisi ainulaadne. Seetõttu on enamike riikide jaoks raske kogemust üks-ühele rakendada, sest eeldused ei ole lihtsalt samad.” Selle reha otsa… Loe rohkem »

Külamees
7 kuud tagasi
Reply to  Imelik

Aga ma ei väitnudki, et Šveits kui riik ennast rikkaks säästis. Vaid et šveitslased on suured säästjad. See on suur vahe.
Kunagi ei saa midagi üks-ühele rakendada, aga mingid printsiibid saab arvesse võtta küll.
Muide Šveitsist veel üks kogemus. Mõned aastad tagasi käis siin bussitäis nende kutsekooli põllumajanduseriala noori. Kõik nad läksidki peale kooli lõpetamist, oma väikesesse alpitalusse esivanemate mõnda lehma edasi pidama ja sellest originaalset perejuustu tootma. Modernne ühiskond vajab vundamenti – sellest on seal aru saadud ja seda peetakse jätkuvalt au sees.

Onu
7 kuud tagasi
Reply to  Külamees

Eks neil ole ka millest säästa. Tavaline eestlane elab peost suhu. Säästmisvõimelisi on väga vähe.