0

Evald Okase muuseumis avab skulptuurinäituse Aime Kuulbusch

Lääne Elu

info@le.ee

Laupäeval, 1. juunil kell 17 avab Evald Okase muuseumis skulptuurinäituse Aime Kuulbusch.

Kuulbusch on eesti kunstielus olnud aktiivne 50 aastat. Ta alustas näitustel esinemist 1969. aastal, mil lõpetas kunstiinstituudi. Väljapeetud vormi ning meisterliku pinnatöötlusega figuurid ja portreed haakusid 1970. algusaja uue kunstnikepõlvkonna esteetikaga. Aastatega kinnistus temast kuvand kui andekast portreeskulptorist, kelle loomingus paistsid silma portreeskulptuurid noortest muusika-, kirjanduse-, ja kunstiinimestest.

Viimastel isikunäitustel on Kuulbusch eksponeerinud oma nägemust skulptuurist, eksponeerides näitusel „Hommage” Jaani kiriku kunstisaalis (2019) kipsmaskidena esitatud kordusi oma kunagistest portreteeritavatest, abstraktsete lahendustena esitatud reljeefe näitusel „Puudutused” Viimsi Püha Jaakobi kirikus (2016), kammerlikke kolmemõõtmelisi kompositsioone näitusel „3D” Vabaduse galeriis aastal 2012.

Uued võimalused ilmusid skulptori ellu 1980. aastate lõpul, mil Kuulbusch alustas osalemisega rahvusvahelistest lume- ja jääskulptuuri võistlustest kogu maailmas. Maailma eri paigus toimuvaid hiiglaslikke lume-ja jääkunsti üritusi iseloomustavad massiivne esindatus rahvusvahelises meedias, erinevaid kultuuritraditsioone ühendav eriline atmosfäär ja kohtumispaik. Muidugi ka keerukate jääst ja pressitud lumest skulptuuride kaduvus lähiajas. Kuulbusch on osalenud mitmetel puuskulptuuri sümpoosionidel nii Baltikumis, Soomes kui Wales’is jm.

Üks kaunimaid avalikke skulptuure Kuulbuschi loomingus on koos abikaasa skulptor Ants Mölderiga 1974. aastal Hellamaa kalmistule Muhumaal loodud monument kõigile II maailmasõjas langenuile. 1980. aastail kujunes temast üks viljakamaid monumentaalkunstnikke. Tema loodud on monumendid rahvuslikele heliloojatele nagu Mart Saar (Tallinn, 1982), Peeter Süda (Kuressaare, 1983), Rudolf Tobias ja Eino Eller (Tallinn, 1987). 1989. aastal oli Kuulbuschil koostöös arhitekt Rein Luubiga unikaalne võimalus panna alus tänini lisanduvate portreebüstidega Akadeemikute alleele Tallinna tehnikaülikooli juures. Lisaks algselt valminud kuuele Tehnikaülikooli õppejõule-akadeemikule on tänaseks lisandunud veel neli portreemonumenti, viimane neist Endel Lippmaa büstiga aastal 2018. Tallinna elanikele on tänini nähtav 1991. aastal valminud kohtumaja arhetektuuri ilmestanud suurejooneline „Justitia”, seotud silmadega jumalanna, kel käes õigluse kaalud. Skulptuur on kolinud tänaseks uude kohtuhoonesse.

Eesti taasiseseisvumise järel on Kuulbusch elava vabaloomingu kõrval loonud taas mitmeid monumente ja avalikke skulptuure. Tema avalik looming on alati mõjunud läbimõeldult ning usaldusväärselt, seetõttu pöördutakse Kuulbuschi loomingu poole üha uuesti. Tema 21. sajandi avalikest skulptuuridest on enam tuntud Kyrillus Kreegi mälestussammas Haapsalus helilooja kunagise kodumaja ees ning Saarde taastatud Vabadussamba sõdurikuju (mõlemad 2008). 2011. aastal valmisid Urho Kaleva Kekkoneni bareljeef Tallinna reisisadama D-terminali seinal, Poola rahvaliikumise „Solidarnost” pronksreljeefiga mälestuskivi Tallinna Jaani kiriku haljasalal ning Lihula 800. juubeli maakivist ja pronksist mälestusmärk. 2014. aasta sügisel avati Tallinnas Kalamajas Adam Johann von Krusensterni bareljeef tema nimelisel väljakul.

Kuulbusch on pälvinud preemiaid Üleliidulistel Noorte Kunstnike bäitustel Moskvas (1977, 1978 ja 1980). Ta on võitnud Jaan Tõnissoni monumendi konkursil II preemia (2001) ja Eduard Tubina monumendi konkursil I ostupreemia. Ta on pälvinud Kristjan Raua nimelise kunsti aastapreemia aastal 1982 ning nimetatud Eesti teeneliseks kunstnikuks 1984.

Näitust saab külastada kuni 23. juunini.

Juta Kivimäe

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz