Silt: Evald Okase muuseum

[caption id="attachment_423057" align="alignnone" width="2000"] Okaste perekond kunstnik Evald Okase maalitud perekonnaportreede ees Lappeenranta muuseumis: maalikunstnik Mari Roosvalt (vasakul), arhitekt Üla Koppel (keskel), klaasikunstnik Kai Koppel ja maalikunstnik Mara Ljutjuk. Foto erakogu[/caption] Veel veidi üle kuu aja näeb Lõuna-Karjalas Lappeenranta kunstimuuseumis mastaapset väljapanekut kunstnik Evald Okase (1915–2011) perekonna viie liikme loomingust. Okase tütretütre, maalikunstnik Mara Ljutjuki sõnul on veebruari alguses avatud ja Kumu kunstimuuseumi mastaabis väljapanek põhjanaabrite seas kenasti vastu võetud. Soome kunstimaastik on nüüdisaegse kunsti keskne ja keskmisele vaatajale kaugevõitu ning arusaamatu. „Selle taustal meie klassikalisem väljapanek väga meeldib inimestele,“ ütles Ljutjuk.

[caption id="attachment_410757" align="alignnone" width="1445"] Evald Okase Jaapani pruut.[/caption] Vernissage galerii Tallinnas avab täna õhtul Evald Okase ja tema kunstnikest pereliikmete näitusmüügi, et toetada Okase muuseumi renoveerimist Haapsalus. Evald Okase tütretütar, kunstnik Mara Ljutjuk ütles Lääne Elule, et näitusmüügi kogu tulu läheb muuseumi renoveerimise omaosaluseks. Näitusele läheb Ljutjuki, Evald Okase, kunstniku tütarde Mari Roosvalti ja Kai Koppeli ning Uno Roosvalti looming: maalid, akvarellid, graafikat ja klaasikunsti.

[caption id="attachment_407493" align="alignnone" width="1382"] Mara Ljutjuk tutvustab Evald Okase maali „Naeratav naine”, mille hind kerkis oksjoni käigus poole võrra. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalus asuvas Evald Okase muuseumis käib teist aastat remont, et muuta muuseum aasta ringi kasutatavaks külastuskeskuseks. Käimasoleva remondi toetuseks korraldas muuseum pühapäeval kunstioksjoni, kus müüki pandi 27 tööd – Okase tušijoonistusi, graafikat, maale. Samuti vanameistri tütarde Mari Roosvalti maale ja klaasikunstnik Kai Koppeli loomingut. Ühe töö, suure klaasist käe, annetas oksjonile klaasikunstnik Kati Kerstna. „Meie arvates oli oksjon edukas,” ütles Evald Okase tütretütar ja samuti kunstnik Mara Ljutjuk. „Päriselt pole numbreid veel kokku saanud. Mõned ostud on veel õhus, see tähendab, mõne töö vastu äratas oksjon alles huvi,” ütles Ljutjuk. Ta lisas, et ka kulusid pole muusuemipere veel kokku löönud. „Tööd, mis me oksjonile panime, pidime ju enne ära ka raamima,” rääkis Ljutjuk.

[caption id="attachment_406734" align="alignnone" width="2000"] Evald Okase muuseum. Foto: arhiiv[/caption] Homsest algab Evald Okase muuseumis Haapsalus näitusmüük, mis päädib pühapäeval oksjoniga, kus enampakkumisele lähevad Okase enda ja tema tütarde Mari Roosvalti ja Kai Koppeli tööd. Kogu müügitulu läheb muuseumi remondi toetuseks. Remont muuseumis juba käib, näitusmüügiks avatakse hoovimaja ehk muuseumi väikese maja uksed reedel kell 14. Samas saab tutvuda ka oksjonitöödega.

[gallery ids="384938,384940,384942,384944,384946,384948,384950"] Fotod Malle-Liisa Raigla Kolmapäeval avas muinsuskaitseamet Haapsalus Karja tänaval Evald Okase muuseumi aial fotonäituse „Elav vana linn”, kus on väljas samanimelise fotokonkursi viis põhikategooria võidufotot ja viis žürii lemmikfotot. Näitusele on jõudnud ka fotod Haapsalust ja Lihulast. Muinsuskaitseameti projektijuhi Triinu Viirese sõnul kutsuti võistlusega inimesi üles märkama elu vanas linnas. Parimad fotod valiti viies kategoorias: parim tegelusfoto, parim linnamelutabamus, parim vanalinnamaastiku jäädvustus, parim arhitektuurifoto ja peaauhind. Žürii lemmikute hulgas on ka Ireen Trummeri foto Haapsalu Saue ja Wiedemanni tänava ristmikust. „Fotole on tabatud Haapsalu vanalinna suvine hetk, mis annab ajastutruult edasi ajaloolise kuurortlinna hubast ja inimmõõtmelist miljööd,” ütles Viires. Ta lisas, et jäädvustuse teeb eriliseks ootamatu perspektiivvaade ristuvale tänavanurgale, mida ääristavad eriilmelised ajaloolised hooned.

[caption id="attachment_372023" align="alignnone" width="2000"] Klaasiahju ees nõiuvad Tšehhi klaasikunstnik ja -puhuja Petr Kuchta ja Leedu klaasikunstnik Remigijus Kriukas. Andres Hion[/caption] Haapsalus Evald Okase muuseumi hoovis lõõmab ahi ja lõõskav sulaklaas vormub habrasteks õiteks ja trompetiteks, et tähistada klaasikunstnik Kai Koppeli 70. sünnipäeva. Neljapäeval lebavad õhkõrnad läbipaistvad trompetid muuseumi aias veel pingi peal. Seina ääres augustipäikese käes peesitab vitraažijääkidest kokku pandud sisalik ja pillub valgust. Koppel, nägu natuke tahmane, paiskub uksest välja ja võtab suuna aiasopis lõõmava klaasiahju poole. Sel suvel suletud ja unne vajunud muuseum on korraga ärkvel mis ärkvel – nädal aega voolab seal sulaklaas, mida vormivad kunstnikud Tšehhist, Leedust, Lätist ja Eestist. 9. augustiks vormub klaas näituseks. Neljapäeval on kõik veel ees. Lõõmava ahju ette kogunenud seltskond jälgib hõõguvat tulekarva tompu – just sellist värvi on üle tuhande kraadisest ahjust tulnud klaas. See voolab ja muudab kuju. Tombust õhkuvat lõõska on tunda mitme meetri kaugusele. Seltskond jälgib toimuvat pingsa tähelepanuga.

[caption id="attachment_370697" align="alignnone" width="2000"] Maalikunstnik ja skulptor Loora Kaubi voolib puust kummitusliku kiikuja labakäsi. Foto: Andres Hion[/caption] Noored skulptorid ehitavad Haapsalus Evald Okase muuseumi aias surnud putukatele kipsist kabeleid ja koovad kanepinöörist Haapsalu salli. Mõlkis satelliidipann. Päevi näinud lamamistool. Vanad aknad, risakil seina najal. Lohakile jäänud, remondis muuseumi hoov? Nii võiks arvata jah, aga ei. 19. juulil käib Okase muuseumi aias kibe töö. Maalikunstnik ja skulptor Loora Kaubi kummardub krikuplaanide kohale, et ehitada nende järgi kipsist sarkofaage surnud putukatele. „Tegin jäljendi ka oma rinnast, aga veel ei tea, mis ma sellega teen,” ütleb ta. [gallery ids="370802,370804,370806,370808,370810,370812,370814,370816,370818,370820,370822,370824,370826"] Fotod: Andres Hion

[caption id="attachment_336476" align="alignnone" width="2000"] Evald Okase muuseumi pööningugaleriis eksponeerivad oma loomingut noored moekunstnikud. Andres Hion[/caption] Evald Okase muuseumi kaks uut näitust mõjuvad nagu öö ja päev, ürgmets ja metropol, New York ja Peraküla. Ühesõnaga – vastanditena. Kurioosumina on need maailmad teineteisest vaid mõneteistkümne trepiastme kaugusel. Teisi nii kontrastsetena mõjuvaid näitusi ei tulegi meelde – üks selline klassikaline, kuigi krutskitega, looduspildid (kui ühe väärika väljapaneku kohta nii tohib ütleda), teine pöörane karneval nimetu suurlinna labürintjas ihus, kus kedagi ei saa usaldada, kõik peeglid on kõverpeeglid ja tänavad-ööklubid kujumuutjaid-libasid täis. Aga nüüd asja juurde. Kes meist ei teaks papa Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsete juttude” Günther Reindorffi, kelle ülipeeni rikkalikke illustratsioone võis lõpmata kaua uurida. Reindorffi pilved ja valgusvihud ilmusid pärast seda suvetaevasse, ilmuvad siiamaani, sest on silmapõhja graveeritud. Ja muidugi Põhja konn! Näitus „Joonistatud Põhjamaa. Reindorffist ja Ulasest kaasajani” Haapsalus Okase muuseumi esimese korruse galeriis pakub harukordset võimalust Reindorffi originaalis ja veidi teise külje pealt näha. Vana talumaja ja sügispõllulilled oma lihtsuses ja isegi lakoonilisuses on sootuks midagi muud, kui ennemuistsete juttude müütiline Reindorff, aga Reindorff igatahes – õrn, filigraanne ja peen. Reindorffi kõrval saab imetleda 1960ndate läbimurdepõlvkonda kuulunud ja sotsrealismile otsustavalt selja pööranud Peeter Ulase püüdu hõlmata looduse stiihiat ja küsida koos kunstnikuga, kui palju kordi võib maalida ühte mändi. Lõpmata palju, nagu ühte mägegi või mistahes ühte. Kunagi ei hakka igav, kui seda õigesti teha. Reindorffi peenusele vastanduvaid sürreaalseid väändunud tüvesid võibki uurima jääda.

[caption id="attachment_330065" align="alignnone" width="2000"] Maija Helasvuo üleelusuurune skulptuur (vasakul) esitab küsimuse, kuhu kõik kadusid. Ilkka Sariola võtab oma pliiatsijoonistuses luubi alla Iraagi sõja. Foto: Andres Hion[/caption] Kas tahate teada, milline näeb välja kampsun seest- või inimhing pahemalt poolt? Kui tahate, siis minge näitusele, aga olge hoiatatud: midagi ilusat seal ei ole. Viie Soome kunstniku ühisväljapanek Haapsalus Evald Okase muuseumis uurib aja(loo) ängi ja raputab tõsiselt läbi. Ajastu ahistav paine haarab pahaaimamatu vaataja endasse kohe, kui too galeriise astub. Hiiglaslike pliiatsijoonistustena ilmuvad üksteise järel koletise kuju võtnud Utøya saar, täis pisikesi ristkülikuid hukkunute nimedega, Iraagi sõda ja väändunud ristilöödu koroonaviiruse palliga.