Silt: Evald Okase muuseum

[caption id="attachment_301474" align="alignnone" width="2000"] Evald Okase muuseum Haapsalu peatänava ääres on praegu avatud vaid suviti, kuid kui muuseumipidajatel õnnestub toetusraha saada, saab sellest aastaringi kasutatav kunstikeskus. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu arutab järgmisel nädalal Evald Okase muuseumi renoveerimisprojekti omaosaluse garanteerimist 20 000 euroga. Haapsalu peatänaval tegutsev Evald Okase muuseum tahab taotleda muinsuskaitsealadel asuvate hoonete taastamiseks mõeldud Norra programmist raha, et muuta muuseum aasta ringi kasutatavaks kunstikeskuseks ja võimaldada muuseumis liikumine ka liikumispuudega inimestele.

Haapsalus Evald Okase muuseumis saab veel nädal aega vaadata näitust sarjast „Kunstnike perekonnad” – kuraator Mai Levini luubi all on seekord Kitsed ja Kasemaad. Väljapaneku keskmes on 1940.–1960. aastate Eesti maalikunsti ühe säravama ande Elmar Kitse (1913–1972) looming, mis avaneb kogu oma peenetundelisuses ja fantaasiarikkuses. Ainuüksi Elmar Kitse nimi võiks tekitada Okase muuseumi ukse taha järjekorra, näitus „5 – Kitsed ja Kasemaad” aga pakub muudki ja on oma mitmekihilisuses ühekorraga hariv, lõbus ja lustlik.

[caption id="attachment_301466" align="aligncenter" width="2000"] Mida kõike saab teha jääkidest – tardunud kujud Okase muuseumis. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Mariliis Tammi-Keldri ja Ene Luik-Mudisti ühisnäitus Haapsalus Evald Okase muuseumis äratab ellu mahajäetud majad ja varemed. Ei, mingi arhitektuurinäitus see pole. Õigupoolest pole sel pistmist ka majadega. Varemetega ehk rohkem, sest – mis need varemed muud on kui see, mis jääb üle, ülejääk. Just (üle)jääkidega Tammi-Kelder ja Luik-Mudist tegelevadki. Kõik näitusele pandu koosneb jääkidest – oksad, pehkinud või vähem pehkinud poolpõlenud puit, roostetanud naelad, narmendav jõupaber, kulu. Kõik see, mis ei mahu 21. sajandisse, on arust ja ajast välja visatud ning unustatud. Ühesõnaga – kõik see, mida võib leida varemetest või vanadest majadest. Kui hästi läheb, on neid keegi ehk hakanud remontima, aga siiski jääb midagi üle, sest aeg ja kombed on teised. --- Fotod: Arvo Tarmula [gallery ids="301456,301457,301458,301459,301460,301461,301462,301463,301464,301465,301466,301467,301468,301469,301470,301471,301472,301473,301474"]

[caption id="attachment_300485" align="alignnone" width="2000"] Kunstnik Mari Roosvalti sõnul on Okase muuseumi avanäitus ülevaade tema ja abikaasa Uno Roosvalti kodusest elust. Arvo Tarmula[/caption] Mari ja Uno Roosvalti ühisnäitus „Jäljed Maarjamäel” sündis juhuse tahtel ja annab läbilõike kunstnikepaari elust. „See on suure fluidumi näitus,” ütles väljapaneku kujundaja Mara Ljutjuk. Välja pannakse maalid, mis on inspireeritud Roosvaltide kodust Maarjamäel, sealsest äärelinnamiljööst, kus kunstnikepaar on elanud viimased 50 aastat. „Väikene maja ja tohutu suur aed,” kirjeldas Ljutjuk. „Seinad täis maale, väga eriline atmosfäär, valgus. Imetlusväärne paik, mis on mind palju mõjutanud.” Mari Roosvalti õetütrena tunneb Ljutjuk kunstnikepaari kodu ja loomingut hästi. Koos oma õe Üla Koppeliga valis ta välja ka maalid näituse jaoks „Mida kõike me sealt ei leidnud. Ma ainult kilkasin, et selle paneks ja selle ja selle,” ütles Ljutjuk. Valitu osutus lõpuks nii mahukaks, et tõenäoliselt täidab see peale muuseumi esimese korruse saalide ka osa teist korrust, kus on väljas Roosvalti isa ja Ljutjuki vanaisa Evald Okase tööd.

Täna õhtust on Okase muuseumis avatud ülevaatenäitus Eesti akvarellmaalist läbi kahe sajandi. Haapsalu kunstigaleriid hakkasid akvarellmaalidega täituma juba eelmisel nädalal, mil Haapsalu linnagaleriis avati suurejooneline näitus. Sinna on esitanud oma tööd 176 kunstnikku 14 Euroopa riigist. Täna õhtul avatakse akvarellinäitused Haapsalu kunstikoolis ja Evald Okase muuseumis. Nii palju akvarellmaali korraga ja suurtel näitustel on ebatavaline ja harukordne.