Töötajad kaaperdasid Tene Kaubanduse tooted

Kaks müügimeest kaaperdasid Tene Kaubanduse majade joonised, et ise nende järgi tehtud maju endise tööandja klientidele müüma hakata.

Läänemaa ühe edukama ettevõtte, puitmajatootja Tene Kaubandus üks juhtidest Riho Reesar rääkis, kuidas mullu võtsid kaks ettevõtte juhtivtöötajat kaasa joonised ja majade tootmise oskusteabe ning kliendiandmed ja läksid selle paketiga teise firmasse. Nad hakkasid uues firmas, Lihulas asuvas Vikträs tehtud tooteid müüma senistele Tene Kaubanduse klientidele.
Reesar ütles, et see lugu on ettevõtte jaoks küll juba mullune lumi, aga ehk on teistel ettevõtetel sellest midagi õppida, et ise mitte tootekaaperdajate ohvriks langeda.

Sama maja, teine nimi

2017. aasta suvel tuli Tene aiamajade müügiga tegelenud Erki Kroon ettevõtte teise juhi Heino Kirsi jutule sooviga töösuhe esimesel võimalusel lõpetada, peamiseks põhjuseks väsimus ja stress.
„Kaks nädalat hiljem jalutas seesama väsinud ja stressis müügimees Saksamaal majade müügimessil ringi, uue firma Vikträ kataloogid kotis,“ meenutas Reesar. Kataloogi lehitsedes jõudis talle kogu toimunu sisu kohale.
„Vikträ kataloogis olid kõik Tene tootekataloogis olevad majamudelid, ainuke vahe selles, et majadele olid pandud uued nimed ja maju oli pisut pööratud, et saaks öelda, et need on hoopis teised majad,“ selgitas ta.

Kataloogi juurde käis vaheleht, kus oli kirjas Tene kataloogi majamudeli nimi ja selle kõrval sama mudel Vikträ kataloogi nimega. Tene Kaubanduse meeskond oli sellisest nahaalsusest šokeeritud. „Nad isegi ei püüdnud meie pealt maha viksimist varjata!“
Majade hinnad olid Tene omadest vaid sümboolselt soodsamad.

Protsessima Tene Kaubandus ei hakanud. „See on väga keeruline,“ põhjendas Reesar. „Otsustasime edasi minna.“

Pool aastat pärast seda juhtumit läks Vikträsse tööle teine Tene müügimees Oliver Pets. Mõlemad mehed on nüüd Lihula ettevõtte osanikud.
Vikträ OÜ asutas 1997. aastal perekond Manninger Rootsist. Juhatusse kuulub ka Frank Borchers, kes on ainuisikuliselt allkirjastanud ettevõtte eelmise aasta majandusaasta aruande. Aasta varem oli aruandel Jan Arne Jörgen Manningeri allkiri.

Õigusi on rikutud

Puitmajaliidu tegevjuht Lauri Kivil nentis, et autoriõiguste rikkumisi toimub sektoris regulaarselt, kuid Tene Kaubandusega juhtunu on neist kõige markantsem. „Iga arhitektuurne joonis või hoone plaan on kellegi intellektuaalne omand, mille autoriõigused kuuluvad selle loonud isikule või nende õigused ostnud ettevõttele,“ ütles ta.

Autoriõigusest ei vabasta joonist ka see, kui mõnda detaili muudetakse. „Nö „kohendatud” projektid rikuvad otseselt autoriõigusi, sest klassifitseeruvad tuletatud teoste alla, mille loomine ilma autoriõiguse omaniku loata on karistatav. Peale selle on selline tegevus käsitletav ka kõlvatu konkurentsina ja on vastuolus konkurentsiseadusega ehk kvalifitseerub ebaausaks äritegevuseks,“ selgitas Kivil.

Kivil lisas, et erialaliitu kuuluvate ettevõtete seas autoriõiguste rikkumisega probleeme ei ole. „Sektori tasandil soovitame analoogsete juhtumite puhul ettevõtetel eelkõige omavahel suhelda, teise sammuna pöörduda õiguskaitseorganitesse,“ ütles Kivil.

Advokaadibüroo Sorainen advokaat Triin Toom nentis, et ettevõtetel on end töötajate sellise käitumise vastu siiski üsnagi keeruline kaitsta. „Üks võimalus on määratleda töölepingutes, mida loeb tööandja ärisaladuseks ning kehtestada töötajatele ärisaladuse hoidmise kohustus,“ selgitas Toom. Lepingusse tuleb kirja panna ka leppetrahvi suurus, kui kohustust rikutakse.

Teine võimalus on kokku leppida konkurentsipiirang. Ka selle kohustuse rikkumise puhuks sätestatakse leppetrahv.
„Aga kohtud loevad konkurentsipiiranguid põhjendatuks vaid juhul, kui need ei ole liialt piiravad ja hõlmavaid vaid tööandja otseseid konkurente,“ lisas Toom.
Ettevõte aga peab pärast töölepingu lõppemist kehtima jääva konkurentsipiirangu eest maksma töötajale mõistliku suurusega igakuist hüvitist.

„Niisiis tasub kaaluda, kas võimaliku konkureeriva tegevusega kaasneva riski vältimine kaalub üles kulud, mis kaasnevad hüvitise maksmisega konkurentsipiirangu eest,“ sedastas Toom.

Erki Kroon ise ei soovinud juhtunut Lääne Elule telefoni teel kommenteerida, kuid palus saata küsimused kirjalikult. „Juhatus vastab,“ lubas ta.
Lääne Elule saadetud Vikträ juhatuse inglisekeelne vastus saabus järgmisel päeval.

Vikträ vastus Lääne Elu päringule

Me ei saa kommenteerida teiste ettevõtete tegevust ega seda, kuidas nemad turul toimuvat näevad.
Meie näeme, et paljudel Eesti puitmajatootjatel on sarnane toodang, mis peegeldab ühtlasi turu nõudlust. Üsna tõenäoliselt on klientidel ülevaade ka sellest, millise tootja maja on võrreldav teise tootja omaga.
Meie äristrateegia on keskendunud oma toodangule, et meie kliendid oleksid rahul. Meie hinnangul on Euroopa turu ja kogu maailma nõudlus tunduvalt suurem kui Eesti puitmajade tootjate võimekus. Seetõttu peaks iga tootja peamiselt fokusseeruma kvaliteedile, headele töötingimustele ja suurepärastele kliendisuhetele, mitte võitlema konkurentidega ja kaotama seeläbi turu huvi. Konkurents on avatud turu tingimustes igati mõistlik ja ka vajalik.

Vikträ OÜ juhatus