Avaldame 2015. aastal Lääne Elu veebis enim loetud uudis- ja arvamuslood.
29. aprill 2015
Eesti keele riigieksam ühisgümnaasiumis. Foto: Arvo Tarmula
Esmaspäeval, 27. aprillil toimus eesti keele riigieksam. See on oluline enamiku abiturientide jaoks, sest seda arvestatakse kõrgkoolidesse sissesaamisel rohkemal või vähemal määral.
Seega, selleks eksamiks valmistutakse pikalt ja põhjalikult: kirjutatakse kirjandeid ja ka muid tekste, loetakse hulganisti kirjandusteoseid ja õpitakse neid seostama igapäevaeluga, tundides toimub palju-palju muudki ja vaatluse alla tuleb igasugu erinevaid päevakajalisi teemasid, mille üle arutletakse, millest kirjutatakse.
Kuid ometi on esmaspäeval toimunud eksam põhjustanud üle vabariigi emakeeleõpetajate pahameele tulva, kaasa arvatud siinkirjutajas.
Miks?
Esiteks. Eesti keele ja kirjanduse tundides tegeletakse väga paljude erinevate tekstidega, millest suure osa moodustab klassikaline maailmakirjandus, mis peaks aitama kujundada õpilaste kultuurilist maailmapilti. Lisaks pakuvad koolid ka lisakursusi teatri- ja filmikunstist.
Sellel eksamil polnud aga neist teadmistest pea mingit kasu. Oluliseks osutusid ühiskonnaõpetuse, ajaloo ja bioloogiateadmised. Üks teema võimaldas kirjutada tänapäeva Eesti elust eesti nüüdiskirjanduse või filmikunsti näitel, aga eesti nüüdiskirjandus on vaid minimaalne osa kogu kirjanduskursuste mahust, lisaks sellele oli see eksamil veel piiratud temaatikaga Eesti tänapäeva elust.
Palju on meil neid autoreid, kes sellesse kitsasse valdkonda mahuvad ja kui paljusid neist üks 12. kl õpilane teab?! Üht? Kaht?
Hargla, Heinsaar sinna alla näiteks ei mahu, aga neid selle kursuse raames loetakse. Kivirähk? Õppekavas on olemas nüüdiskirjanduse kursus, kuid seal käsitletakse kogu maailma nüüdiskirjandust, mitte ainult eesti kirjandust! Vaieldakse veel sellegi üle, kust üldse algab nüüdiskirjandus…
Teiseks. Emakeeleeksami aeg on 6 tundi ilma pausita, millest väga paljudele õpilastele ikkagi väheks jäi. Sama probleem oli mitmetes teisteski koolides (allikas EES).
Miks peab seda uut kaheosalist eksamit tegema ühe jutiga? Miks ei või seda teha kahel päeval, nagu tehakse inglise keele eksamit? Milline tööandja saab nõuda oma töötajalt pingis istumist 6 tundi järjest ilma puhkepausita?
Lisaks istumisele peab õpilane tegema 2 pingutust järjest: lugema ja analüüsima üht teksti, mille ta valib 4 teksti hulgast (seega loeb need kõik enne läbi), ning selle valmis saanud, peab uuesti keskenduma ja kirjutama kirjandi.
Tekstid on keerukad, küsimuste vastused peavad olema 50–100 sõna, kuid sageli on vastused pikemadki, küsimusi on 3-4 teksti kohta. Kirjandi jaoks on 4 teemat, millest 2 olid sel korral Eesti tänapäeva probleemidest (miks mitte kultuurist?), 1 riikidevahelistest probleemidest ja 1 eetikaprobleemidest teaduses-tehnikas (miks mitte meedias?).
Ma ei taha öelda, et need teemad olid halvad, vaid seda, et need olid liiga ühetaolised ja vähe seotud keele ja kirjandusega. Sellised teemad peaks kindlasti jääma, kuid need ei tohiks olla ainsad!
Kuna Eestis kaotati ära kõik valitavad riigieksamid, siis üritatakse justkui eesti keele eksami alla mahutada kõik teised õppeained.
Toimunud eksami põhjal tuleb välja, et õpilane peab näitama oma küpsust väga paljudes eri valdkondades ja ainetes. Sellisel juhul võiks olla tegemist lihtsalt gümnaasiumi küpsuseksamiga, millest õigekirja ja teksti koostamise põhimõtete eest vastutab emakeeleõpetaja, aga sisu eest (mis annab muide 40% kirjandi punktidest) vastutavad kõik õpetajad, sest teemad ei lähtu enam keelest ja kirjandusest ja kultuurist laiemalt.
Kuidas saan mina, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, tagada häid tulemusi, kui minu õppeainest nii vähe sõltub.
Õigekirja eest saadavaid punkte on kogu eksami 100 punktist 26, see on konkreetne keeleoskus, mida saan õpetada. Aga tekstist arusaamise õpetamine ei ole ammu enam ainult eesti keele õpetaja pärusmaa, sellega peavad tegelema kõikide ainete õpetajad. See on üleüldine õpioskus, mitte emakeeleoskus Ainekeskne sõnavara ja teadmised omandatakse ikka vastavas tunnis, mitte eesti keele tunnis.
Tõesti, ilukirjandusliku teksti mõistmist õpetab emakeeleõpetaja, aga enamik õpilasi ei vali seda tekstiliiki. Lugemisülesande teksti mõistmise eest saab aga 34 punkti (kogu töö 100 punktist).
Ülekohtune eksam paljudele õpilastele, samuti emakeeleõpetajatele.
Tiina Brock,
Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
