Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium

[gallery ids="486612,486611,486610,486609,486608,486607,486606,486605,486604,486603"]   Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased võtsid ajalooõpetajate käe all ette teekonna 82 aasta tagusesse pinevasse aega. Täna, 22. septembril tähistatakse üle Eesti vastupanuvõitluse päeva. Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG) pidas eile ühe ja peab täna teisegi ajarännaku, mis viib 1944. aasta sügisesse. Toona kogunes Põgari-Sassi külas asuvasse palvemajja oma viimasele istungile Otto Tiefi valitsus ning punaväe eest pagevad eestlased otsisid randades võimalust üle mere pääseda. Eile hommikul kella üheksa ajal kogunes poolsada abiturienti ajalooõpetajate Kalle Lõuna ja Karl Heina juhendamisel Haapsalu vanalinnas LÜGi maja juures bussi peale, et suunduda Põgari palvemaja suunas. Osa õpilasi oli kehastunud Tiefi valitsuse liikmeiks ja osa omaaegseteks kultuuri- ja avaliku elu tegelasteks. Mõned õpilased mängisid tavalisi inimesi, võttes eeskujuks kas mõne oma sugulase või siis tegelase elulugu täielikult välja mõeldes. „Hobustega ega jalgsi me ei lähe, aga usun, et annate selle mulle andeks,” lausus Lõuna õpilastele bussisõidu alguses, osutades, et üle mere põgeneda soovinud eestlased ürita

Kuigi Läänemaa gümnaasiumid on välja kuulutanud lisavastuvõtu, jäävad tühjad kohad tõenäoliselt täitmata, sest neid, kes lävendit ei ületa, vastu võtta ei saa. „Need, kes lävendi ületasid, said kutse õppima asuda, aga osa loobus kohast,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu Lääne Elule. Välja kuulutatud lisavastuvõtt võiks teoorias tuua lisa, aga kõiki tahtjaid kool vastu võtta ei saa. „Tingimused on samad kui kevadel,” märkis Metssalu. Praeguseks on Läänemaa ühisgümnaasiumi kümnenda klassi nimekirjas õpilasi sama palju kui riigikogus liikmeid – koolikoha on kinnitanud 101 last. Metssalu sõnul on see üks viimaste aastate arvukamaid vastuvõtte. Sügisel alustab seal neli klassitäit uusi gümnasiste ka siis, kui lisavastuvõtt lisa ei too. Ometi on haridus- ja teadusministeeriumi statistika järgi Läänemaa ühisgümnaasiumis 19 ja Noarootsi gümnaasiumis üheksa vaba kohta, nii et viimanegi on esimest korda välja kuulutanud lisavastuvõtu. „1. juulist panime info üles,” ütles Noarootsi gümnaasiumi juhiabi Viktoria Mitman. Mõlemasse kooli pürgis kevadel rekordarv lõpetajaid. Läänemaa ühisgümnaasiumisse laekus üle 180 avalduse ja konkurss oli poolteist inimest kohal

[caption id="attachment_313449" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kutsehariduskeskuses on Läänemaal kõige rohkem vabu koolikohti. Arvo Tarmula[/caption] T

[caption id="attachment_478598" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja Ron Rääli on üks presidendi roosiaia vastuvõtule kutsutud läänlastest. Foto: Maria Mai Siimut[/caption] 9. juulil Kadriorgu roosiaeda presidendi vastuvõtule tublimaile koolilõpetajaile on Läänemaalt minemas 20 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat. Nagu eelnevatelgi aastatel, sai ka seekord enim kutseid Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda on oodatud 12 lõpetajat. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul said kutse igast grupist kõige silmapaistvamad õppurid, kes on esindanud kooli või riiki kutsemeistrivõistlustel. „Sel aastal oli meil tõeline medalite

[caption id="attachment_472521" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi lavakunstikursuslaste „Kilplased” festivalil. Foto Lea Pihlak[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi lavakunstikursuse lavastus „Kilplased“ sai Tartus kooliteatrite riigifestivali eripreemia ja trupi liige Gregor Särel näitlejapreemia. Lavakunstikursuse juhendaja Mairi Grossfeldti sõnul sattus LÜGi 14liikmeline näiteseltskond festivalile tänu Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa ja harrastusteatrite liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri nügimisele. Nügimine tasus end ära, sest festivalilt tulid noored tagasi uute kogemuste ja eripreemiaga stiilselt koomilise terviku eest. Lisaks sai Gregor Särel eripreemia. „Me ise poleks selle pealegi tulnud, et festivalile minna,” tunnistas Grossfeldt. Ta lisa

[gallery ids="471071,471072,471073,471074,471075,471076"]   Läänemaa ühisgümnaasium ja Ridala kool said kooliolümpiamängude korraldamise eest Eesti olümp

[caption id="attachment_470831" align="alignnone" width="1920"] Emakeeleõpetaja Monika Undo sõnul on keeruline õppekäike planeerida, kui õpetajad ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lapsevanema kaebusest alguse saanud õppekäikude rahastamise keeld ministeeriumilt on Läänemaa kooli- ja kultuuritöötajate hinnangul toonud kasu asemel kahju ning teinud õpetajad õppekäikude planeerimisel ettevaatlikuks. Koolide õppekäikude rahastamise teema tõusis pärast Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi lapsevanema kaebust haridus- ja teadusministeeriumile, et miks peab ta lapse ujumistundide eest lisaks maksma, kui need on ometi õppekava osa. Selle peale teatas minis

[caption id="attachment_469393" align="alignnone" width="1920"] Metallist topp. Foto: erakogu[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi abituriendi Grete Kürsa loodud topp pälvis Viljandi kultuuriakadeemia konkursil publiku lemmiku tiitli. Virtsust pärit Kürsa on öelnud, et tahtis ära kasutada metallist rõngaid, millega joogipurke avatakse. Töö käigus leidis ta, et neist siiski ei piisa ja ta kasutas ära ka purkidest endast saadud materjali, ühendas metallosad

[caption id="attachment_468578" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnavolikogu esimees Lauri Luik andis linna nimel Ilmar Jaksi tutvustava stendi üle Läänemaa ühisgümnaasiumi direktorile Gina Metssalule. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeva hommikupoolik oli Läänemaa ühisgümnaasiumis (LÜG) pühendatud esimesel sõjasuvel, 1941. aastal lõpetanud lennule ning eriti kahele vilistlasele, kelle saatus kulges eri teid pidi: Läände jõudnud kirjanik Ilmar Jaksile ja itta asumisele saadetud Haapsalu linnapea pojale Hans Alverile. Juunis 1941 lõpetas selleks ajaks Haapsalu I keskkooliks ümber nimetatud Läänemaa ühisgümnaasiumi erakordselt suur lend – 60 õpilast. LÜGi ajalooõpetaja K

[caption id="attachment_468457" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linna algkooli õpilased lähevad sügisel senisest 20 minutit hiljem kooli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Senisest hiljem saavad uuel õppeaastal kooli minna Haapsalu linna algkooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased. Teistel koolidel jääb kas tundide algusaeg samaks või ei ole neis veel otsust langetatud. Ainus kool, kes kindlasti lükkab tundide alguse kella üheksaks, nagu seadus sätestab, on Läänemaa ühisgümnaasium. „Plaanime alustada nii, nagu määruses kirjas. Hoolekogu pole ühtki teist ettepanekut teinud,” ütles ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu. Metssalu sõnul lähtub kool uuringuist, et tundid