Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium

[caption id="attachment_479695" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu. Juhan Hepner[/caption] Kuigi Läänemaa gümnaasiumid on välja kuulutanud lisavastuvõtu, jäävad tühjad kohad tõenäoliselt täitmata, sest neid, kes lävendit ei ületa, vastu võtta ei saa. „Need, kes lävendi ületasid, said kutse õppima asuda, aga osa loobus kohast,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu Lääne Elule. Välja kuulutatud lisavastuvõtt võiks teoorias tuua lisa, aga kõiki tahtjaid kool vastu võtta ei saa. „Tingimused on samad kui kevadel,” märkis Metssalu. Praeguseks on Läänemaa ühisgümnaasiumi kümnenda klassi nimekirjas õpilasi sama palju kui riigikogus liikmeid – koolikoha on kinnitanud 101 last. Metssalu sõnul on see üks viimaste aastate arvukamaid vastuvõtte. Sügisel alustab seal neli klassitäit uusi gümnasiste ka siis, kui lisavastuvõtt lisa ei too. Ometi on haridus- ja teadusministeeriumi statistika järgi Läänemaa ühisgümnaasiumis 19 ja Noarootsi gümnaasiumis üheksa vaba kohta, nii et viimanegi on esimest korda välja kuulutanud lisavastuvõtu. „1. juulist panime info üles,” ütles Noarootsi gümnaasiumi juhiabi Viktoria Mitman. Mõlem

[caption id="attachment_313449" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu kutsehariduskeskuses on Läänemaal kõige rohkem vabu koolikohti. Arvo Tarmula[/caption] T

[caption id="attachment_478598" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi lõpetaja Ron Rääli on üks presidendi roosiaia vastuvõtule kutsutud läänlastest. Foto: Maria Mai Siimut[/caption] 9. juulil Kadriorgu roosiaeda presidendi vastuvõtule tublimaile koolilõpetajaile on Läänemaalt minemas 20 gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kolledžilõpetajat. Nagu eelnevatelgi aastatel, sai ka seekord enim kutseid Haapsalu kutsehariduskeskus, kust roosiaeda on oodatud 12 lõpetajat. Haapsalu kutsehariduskeskuse direktori Riinu Raasukese sõnul said kutse igast grupist kõige silmapaistvamad õppurid, kes on esindanud kooli või riiki kutsemeistrivõistlustel. „Sel aastal oli meil tõeline medalite

[caption id="attachment_472521" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa ühisgümnaasiumi lavakunstikursuslaste „Kilplased” festivalil. Foto Lea Pihlak[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi lavakunstikursuse lavastus „Kilplased“ sai Tartus kooliteatrite riigifestivali eripreemia ja trupi liige Gregor Särel näitlejapreemia. Lavakunstikursuse juhendaja Mairi Grossfeldti sõnul sattus LÜGi 14liikmeline näiteseltskond festivalile tänu Läänemaa rahvakultuurijuhi Marju Viitmaa ja harrastusteatrite liidu tegevjuhi Kristiina Oomeri nügimisele. Nügimine tasus end ära, sest festivalilt tulid noored tagasi uute kogemuste ja eripreemiaga stiilselt koomilise terviku eest. Lisaks sai Gregor Särel eripreemia. „Me ise poleks selle pealegi tulnud, et festivalile minna,” tunnistas Grossfeldt. Ta lisa

[gallery ids="471071,471072,471073,471074,471075,471076"]   Läänemaa ühisgümnaasium ja Ridala kool said kooliolümpiamängude korraldamise eest Eesti olümp

[caption id="attachment_470831" align="alignnone" width="1920"] Emakeeleõpetaja Monika Undo sõnul on keeruline õppekäike planeerida, kui õpetajad ei tea, mida tohib ja mida ei tohi teha. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Lapsevanema kaebusest alguse saanud õppekäikude rahastamise keeld ministeeriumilt on Läänemaa kooli- ja kultuuritöötajate hinnangul toonud kasu asemel kahju ning teinud õpetajad õppekäikude planeerimisel ettevaatlikuks. Koolide õppekäikude rahastamise teema tõusis pärast Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi lapsevanema kaebust haridus- ja teadusministeeriumile, et miks peab ta lapse ujumistundide eest lisaks maksma, kui need on ometi õppekava osa. Selle peale teatas minis

[caption id="attachment_469393" align="alignnone" width="1920"] Metallist topp. Foto: erakogu[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi abituriendi Grete Kürsa loodud topp pälvis Viljandi kultuuriakadeemia konkursil publiku lemmiku tiitli. Virtsust pärit Kürsa on öelnud, et tahtis ära kasutada metallist rõngaid, millega joogipurke avatakse. Töö käigus leidis ta, et neist siiski ei piisa ja ta kasutas ära ka purkidest endast saadud materjali, ühendas metallosad

[caption id="attachment_468578" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linnavolikogu esimees Lauri Luik andis linna nimel Ilmar Jaksi tutvustava stendi üle Läänemaa ühisgümnaasiumi direktorile Gina Metssalule. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeva hommikupoolik oli Läänemaa ühisgümnaasiumis (LÜG) pühendatud esimesel sõjasuvel, 1941. aastal lõpetanud lennule ning eriti kahele vilistlasele, kelle saatus kulges eri teid pidi: Läände jõudnud kirjanik Ilmar Jaksile ja itta asumisele saadetud Haapsalu linnapea pojale Hans Alverile. Juunis 1941 lõpetas selleks ajaks Haapsalu I keskkooliks ümber nimetatud Läänemaa ühisgümnaasiumi erakordselt suur lend – 60 õpilast. LÜGi ajalooõpetaja K

[caption id="attachment_468457" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu linna algkooli õpilased lähevad sügisel senisest 20 minutit hiljem kooli. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Senisest hiljem saavad uuel õppeaastal kooli minna Haapsalu linna algkooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased. Teistel koolidel jääb kas tundide algusaeg samaks või ei ole neis veel otsust langetatud. Ainus kool, kes kindlasti lükkab tundide alguse kella üheksaks, nagu seadus sätestab, on Läänemaa ühisgümnaasium. „Plaanime alustada nii, nagu määruses kirjas. Hoolekogu pole ühtki teist ettepanekut teinud,” ütles ühisgümnaasiumi direktor Gina Metssalu. Metssalu sõnul lähtub kool uuringuist, et tundid

[gallery ids="466810,466816,466817,466812,466813,466814,466815,466811"]   Ajal, kus tehnoloogia ja robotid võtavad üle paljud töökohad, on noored mures, kas neile tööd jagub. Selleks, et teada saada, milliseid töökohti praegu vajatakse ja mida üldse peale gümnaasiumi edasi peaks õppima, kaasasime Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilaste vanemad ja korraldasime karjääriõppe päeva. Külastasime nelja asutust, kus meile tutvustati organisatsiooni, seal olevaid töökohti ja seda, milliseid oskusi seal töötamiseks vaja on. Linnavalitsuses võttis meid vastu linnasekretär Erko Kalev. Meid juhatati istungisaali, kus räägiti linna üldisest toimimisest ja meie küsimuste kaudu põhjalikumalt linnavalitsuse töö aspektidest. Saime teada, milliseid pisiasju linn meie igapäevaelus korraldab alates