Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium

[gallery ids="391981,391983,391985,391987,391989,391992,391994,391996,391998,392000,392002,392004,392006,392010,392012,392014,392016,392018,392020,392023,392025,392027,392029,392031"] Malle-Liisa Raigla fotod Esmaspäeval andis president Kersti Kaljulaid Läänemaa ühisgümnaasiumis üle esseekonkursi „Sõna jõud ja keele vägi” endanimelise fondi eriauhinna, mille sai 10. klassi õpilane Marlen Makarov. President Kersti Kaljulaidi fond andis 300 eurot esseele, mis kõige paremini kirjeldab sõna jõudu meie ühiskonna haavatavamate gruppide õiguste eest seismisel. Makarovi essee „Naiste sõna on naiste jõud” keskendus soolisele ebavõrdsusele. Peale Makarovi osalesid konkursil veel kaks Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilast, Mia Krips ja Emily Laurmann, kellele Kaljulaid andis tänukirja. Lisaks fondi auhinnale annab Toimetaja tõlkebüroo kolmele parimale esseekonkursil osalejale rahalise auhinna.

[gallery ids="391600,391599,391601,391602,391603,391604,391605,391606,391607,391608,391609,391610,391611,391612,391613,391614,391615,391617,391618,391619,391622,391623,391624,391625,391626,391627,391628,391629,391630,391631,391632,391634,391635,391636,391637,391638,391639,391640"] Näituse "Jäljed" avamine linnagaleriis. Fotod Andra Kirna. Kolmapäeva õhtul avati Haapsalu linnagaleriis Haapsalu kunstikooli ja Läänemaa ühisgümnaasiumi loovkunstikursuse õpilaste näitus “Jäljed”.

[caption id="attachment_391252" align="alignnone" width="2000"] Kalle Lõuna. Andra Kirna foto[/caption] Tänavu sai Andres Ammase stipendiumi Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna – Läänemaa kooliajaloolane, LÜGi muuseumi hoidja ja mälumänguentusiast. Andres Ammase stipendium, mille hiljuti said, on tunnustus Läänemaal tehtud töö eest. Pärit olete hoopis Mulgimaalt. Kuidas käib kodunemine uues kohas? Läänemaastumine. See on väga pikaajaline protsess. Kodukandiga jääb inimlikke suhteid iga päevaga vähemaks, inimesed lihtsalt lahkuvad meie hulgast. Ometi on killuke mu südamest ikkagi seal. Nüüdseks olen Läänemaal juba kaua elanud, õpetanud siin sadu lapsi, töötanud koos põnevate kolleegidega ja järk-järgult sulandudki siia. Ma ei oskagi öelda, mis hetkest ma julgesin enda kohta öelda, et ma olen Haapsalu inimene või läänemaalane. Ega ma tea, võibolla ei saa ma kohaliku jaoks iialgi Haapsalu inimeseks. Kooli ja kooliajaloo koha pealt annab aga see, et ma pole siit pärit, siiski teatud eelise. Ma ei teadnud ju midagi ega saa sellepärast usaldada oma mälu. Pean kõike uurima, küsima, välja selgitama. Ja mul on lihtsam olla objektiivne. Ei ole konkreetse õpetaja tunnis istunud, vaimustunud, igavlenud või tundnud mingit emotsiooni tema suhtes. Ka puuduvad mul eelkäijate eelarvamused. Andres Ammasega olen küll kokku puutunud just kooliajaloo ja mälumänguga tegeledes. Olen koolinoorte ja õpilaste mälumängu maakondlikul tasandil ja koolides korraldanud üle 20 aasta. Andres oli nõus kaasa lööma nii küsimuste tegijana kui ka mängujuhina.

[caption id="attachment_389380" align="alignnone" width="2000"] Miia Krips. Foto Kaire Reiljan[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistluse võitja Miia Kripsi kõne, mis kanti ette 24. veebruaril Haapsalu toomkirikus. „Armastus on pärl, mida sügavasse merepõhja heidetakse, et midagi loota ja otsida oleks” – just sellised sõnad lausus A. H. Tammsaare. Üks pisike pärl kutsub oma sära ja iluga meid teda märkama. Kui ma märkan väikseid häid ja ilusaid asju samamoodi nagu pärlit merepõhjas, muudab see kokkuvõttes mind paremaks inimeseks. Ja kui väikesi asju saab palju, muudavad väikesed asjad koos maailma helgemaks. Mina olen vaid üks osa sellest maailmast, vaid üks inimene.

[gallery ids="389792,389793,389795,389796,389797,389798,389799,389800,389801,389802,389803,389804,389808,389809,389810,389811,389812"] Vastlapäeva kehalise kasvatuse tunni sisustas Läänemaa ühisgümnaasiumi 11. humanitaarklass linnusenõlvadel vastlaliugu lastes.

[gallery ids="389358,389334,389366,389348,389362,389356,389374,389364,389350,389336,389360,389370,389380,389354,389384,389386,389378,389372,389382,389346,389342,389388,389344,389376,389340,389368,389352"] Fotod: Kaire Reiljan Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) kõnevõistluse võitja Miia Kripsi kõne kõlab vabariigi aastapäeval Haapsalu toomkirikus. Eesti vabariigi aastapäeva eel oli LÜGis traditsiooniline kõnevõistlus, millest tänavu võttis osa rekordiliselt 24 õpilast.

Läänemaa ühisgümnaasiumis eesti kirjanduse päeval korraldatud küsitluse järgi on noori enim mõjutanud teos „Rehepapp” – seda Andrus Kivirähki romaani pidas olulisimaks 50 õpilast ja õpetajat. „Üldse Kivirähki oli palju nimetatud,” ütles Läänemaa ühisgümnaasiumi raamatukogu juhataja Anneli Ilves.

[gallery ids="384218,384216,384212,384214,384220,384210,384204,384198,384208,384202,384206,384200,384190,384196,384194,384192,384188,384186,384184,384182"] 19. detsembril tähistatakse Haapsalu eestikeelse gümnaasiumihariduse 104. aastapäeva ja sel puhul on kõik huvilised oodatud täna kell 16-18 tutvuma Läänemaa ühisgümnaasiumi koolimuuseumi ja tähetorniga. Samas ei tohi unustada, et oluline roll eestikeelse gümnaasiumihariduse loos on kunagisel Kuuse tänava koolimajal. Eelmisel õppeaastal koostas Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilane Laura Kirke Kaijalainen praktilise töö, mille käigus fikseeris kunagise Haapsalu gümnaasiumi juures säilinud lennukivid ja –puud ning puhastas kivid samblast ja mustusest. Töö tulemusena valmis mahukas andmebaas, mis sisaldab fotosid säilinud lennukividest ja -puudest, nende kirjeldusi ning asendiplaane. Andmebaasiga saavad huvilised tutvuda Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumis. Kevadel kooli lõpetava lennu poolt puu istutamise komme on üsna levinud. Lisaks gümnasistidele on Haapsalus seda teinud näiteks ka 8-klassilise kooli lõpetajad, kes istutasid puid omaaegsesse Paul Soesoo nimelisse noorteparki, tänasesse Krahviaeda.

[caption id="attachment_362242" align="alignnone" width="2000"] Raamatud raamatukogus. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi raamatukogule annetati raamatukogude aasta kampaania „Kingi koolile raamat” raames 12 teost, mida õpilased koolitööks vajavad. „Jaa, annetati,” kinnitas Läänemaa ühisgümnaasiumi raamatukoguhoidja Anneli Ilves. „Ma isegi ei julenud arvata, et nii hästi läheb.”

[caption id="attachment_376451" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa ühisgümnaasiumi Otto Tiefi valitsus Põgari-Sassil. Urmas Lauri[/caption] Läänemaa ühisgümnaasiumi (LÜG) abituriendid tegid neljapäeva hommikul ajarännaku 78 aasta taha, 22. septembrisse 1944, kui Otto Tiefi valitsus pidas Põgari-Sassi palvemajas viimast istungit. Ajarännakus osalejatele tegi ettevõtmise lihtsamaks see, et nad olid just teinud teise maailmasõja kohta kontrolltöö. „Nüüd on selline kinnistav õppetund sinna juurde,” nentis ajalooõpetaja Kalle Lõuna. „Nüüd on see päev, kus Otto Tiefi valitsus põgenes Tallinnast ja jõudis siia Põgari-Sassi palvemajja. Tõsi küll, tema jõudis hilisõhtul, meie tulime hommikul – natuke me seega ajalugu võltsime,” ütles Lõuna.