Silt: eesti keel

„Nördima”, „nördimus” ja „nörritama” kuuluvad Johannes Aaviku sõnaloomesse. Juba 1922. aastal kirjutas Aavik Friedebert Tuglasele, kuidas keeleteadlase Andrus Saareste õigekeelsuse määrused teda nördimusega täitsid. Aavik on ise nentinud, et „nördimus” sündis järsku. Samas on Aavik leheveergudel kurtnud, et „nördimust” on hakatud kasutama tähenduses nõrgenemine, alistumine. Aavik ise pidas „nördimuse” all silmas kanget meelepaha. Sama probleemi on täheldanud 1966. aasta Sirbis ja Vasaras ka Ants Roosnaallik. Tema on soovitanud võtta kasutusele sõna „nöösima” (noruspäi omaette kõndima), mis esineb juba Wiedemanni sõnaraamatus. Roosnaallik: „Siis võiksime olla kas milleski nördinud, või sii

Mis ühendab selliseid kohti nagu Kastinina, Voosi kurk, Narva-Jõesuu ja Vanaturu kael? Eestis on nimelt võimalik liikuda pealaest jalatallani. Inimene on keha abil kirjeldanud ümbritsevat maailma ning mõni kehaosa sobib ruumiliste suhete väljendamiseks paremini kui teine. Eesti kaart pole teatavasti inimesekujuline, kuid keeleliselt on kaardil keha täiesti olemas. Alustame peast. Pea märgib kohanimedes sageli millegi tippu või otsa, näiteks Pärispea poolsaar. Kui „pea”-lõpulisi kohanimesid leidub meil omajagu, siis kulme on tunduvalt vähem, üheks näiteks on Kulmuvere. Murdekeeles on „kulm” ühtlasi nurk, ka tipp. Kõrvad on Eestis veelgi haruldasemad. Mõne siiski leiab, nagu Sääsekõrva, kui

Mis võiks olla vilpekoor? Selleks, et vilpekoore tähenduseni jõuda, tuleks minna sõnarännule aastasse 1932. 94 aastat tagasi (20. juulil 1932) mõtles keelemees Manivalde Lubi välja sõna „vilpama” (vahule kloppima). Näitelauseks tõi Lubi „Koor tuleb vahule vilbata ühes suhkru ja vanilliga”. Vilp (omastavas vilbi) on aga vilpamisriist, vilpekoor seevastu vahukoor. Esimeses eestikeelses kokaraamatus on vahukoort nimetatud lumemoosiks. Keeleruumi lisavad värvi nii vilpekoor kui lumemoos. „Vilpama” esines 1930ndate ülipopulaarses Elisabeth Silla „Keedu- ja majapidamisraamatus”, mille toimetaja oli just Manivalde Lubi. Ka ilukirjandusse on „vilpama” oma jälje jätnud. 1967. aastal on Ilmar

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on emakeelepäev ja s