Kuula artiklit, minutit ja sekundit
0:00 / :
„Nördima”, „nördimus” ja „nörritama” kuuluvad Johannes Aaviku sõnaloomesse. Juba 1922. aastal kirjutas Aavik Friedebert Tuglasele, kuidas keeleteadlase Andrus Saareste õigekeelsuse määrused teda nördimusega täitsid.
Aavik on ise nentinud, et „nördimus” sündis järsku. Samas on Aavik leheveergudel kurtnud, et „nördimust” on hakatud kasutama tähenduses nõrgenemine, alistumine. Aavik ise pidas „nördimuse” all silmas kanget meelepaha. Sama probleemi on täheldanud 1966. aasta Sirbis ja Vasaras ka Ants Roosnaallik. Tema on soovitanud võtta kasutusele sõna „nöösima” (noruspäi omaette kõndima), mis esineb juba Wiedemanni sõnaraamatus. Roosnaallik: „Siis võiksime olla kas milleski nördinud, või sii
Artikli lugemiseks tellige päevapilet, digipakett või logige sisse!
Artikkel jätkub peale reklaami
Reklaam
