22.2 C
Haapsalu
Teisipäev, 25. juuni 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid KEELETARK

Silt: KEELETARK

Keeletark: maagilisest sõnajalaõiest

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on salapärane jaaniöö. Rahvaluuleteadlane Matthias Johann Eisen on jaaniöö kohta kirjutanud, kuidas sel ajal tuleb iseäralik elu loodusesse: „Puu kõneleb puuga, loom loomaga, lind linnuga. Lilledki ajavad lilledega juttu ja rohi kuulutab kahisedes oma tähelepanemisi rohule. Kivid üksi seisavad tummalt ja kuulavad kadeda meelega pealt, kudas terve loodus ennast jututuaks moondanud.“

Keeletark: kas kukulinnu pätti oled tänavu näinud?

Kas kukulinnu pätti oled tänavu näinud? Just nüüd on õige aeg.

Keeletark: öös on (sõnaloome) vabadust

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui tänavuse muuseumiöö teemaks oli „Öös on vabadust“, siis Aavikute majamuuseumis Kuressaares keskenduti hoopis sõnadele ja sõnaloomele ning pealkirjaks oli „Öös on (sõnaloome)vabadust“.

Monika Undo: kes need aasal õõtsuvad, siis kui tuuled lõõtsuvad?

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Need on nurmenukud kallid / kaela ümber soojad sallid“. Nõnda kõlab Heljo Männi luuletus „Nurmenukk“. Nurmenukud rõõmustavad praegu oma õiteiluga. Nurmenukk on armastatud taim, mida kinnitavad arvukad rahvapärased nimetused. Ja neid on rohkem kui 200! Botaanik Gustav Vilbaste on kirjutanud, et „taimenimed on osa rahvaluulest“, nende loomisel on arvestatud nii taime omaduste kui ka välimusega.

Keeletark: kas šokeerib või kreepsib?

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Aprillis üritasid Saaremaa logofiilid Aavikute majamuuseumi eestvedamisel kodustada sõna šokeerima. Miks just šokeerima? Kindlasti põhjusel, et meie keel oleks nüansirikkam.

Keeletark: soolapuhujast ja nõiasoolast

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui eelmisel nädalal oli fookuses võlu, siis seekord soolapuhuja. Nõia kohta on kasutusel olnud palju omanäolisi sõnu: ask, trullaja, tükimees,  hambamees, krossimees, vaksimees, mait, varp, rõugutaja, manatark, tuuslar, tuuletark, põrguline, lumbuja, sõnuja, lausuja, arbuja, kunksmoor, kunstnik, tilpaja, puhuja.

Keeletark: võlu ja võlur

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lähenemas on volbripäev, mida on nimetatud ka nõidade päevaks. Nõia kohta on murdekeeles öeldud näiteks võlu. Võlu on levinud peamiselt Lääne-Eesti saartel, samuti Võru- ja Setumaal.

Monika Undo: mis sa muidu ekid

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sõnad, mis pole käibele tulnud, võivad vahel sõnasalves oma aega oodata. Üheks sääraseks on ekkima. „Ekib kyll, aga sadama ei hakka“ ja „Mis sa muidu ekid“ – laused Johannes Aaviku „Uute sõnade sõnastikust” (1919). Ekkima tähendab midagi teha tahtma, aga ometi kõhklema.

Keeletark: la-liide – üks keele kängutamine

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Aprill on naljakuu ja sel puhul sõnast nalila. Nalila on loonud Karl August Hermann.