Silt: KEELETARK

  [caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Toiduteemalisel Sõnausel otsitakse eestikeelset vastet ka hot dog’ile. ÕSis on hot dog’i tähendus kuum viinerisai, aga vahel kutsutakse seda naljatlevalt kuumaks koeraks. Võru keeles on hot dog aga lämmi pini. Ometi ei ütle keegi hot dog’i kohta kuum viinerisai ja näiteks pitsat ei nimetata lahtiseks pirukaks. Teinekord võib ju tõlge olla täpne, kuid alati ei suuda see edasi anda sõna tõelist tähendust. Nii ei ole ka hot dog pelgalt viiner saia vahel. Kust on hot dog oma nime saanud? Ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Teada on, et hot dog on pärit Saksamaalt ja jõudis USAsse tänu sakslastest sisserändajatele. Sakslased tõid Ameerikasse ka taksikoera. Nimetus v

5. mail möödus 160 aastat Ants Laikmaa sünnist. Enne nime eestistamist 1935 oli ta Hans Laipman. Kuidas on aga Laipmani nime eestistamine seotud keelemees Johannes Aavikuga? Nimelt välmis Aavik 1917. aastal sõna „laip”. Laip võeti kiiresti omaks, näiteks leiti, et sõnal on raiuv kõla. Aavik on ise tunnistanud, et jõudis laibani võrdlemisi kergesti. Aavik: „See oli siis õnnelik inspiratsioon.” Kirjandusteadlane Endel Nirk on raamatus „Kaanekukk” kirjutanud, et Aaviku uudissõnaga muutus Laipmani nimi „surnulõhnaliseks – kellele see meeldiks?”. Ants Laikmaa on kasutanud mitmeid pseudonüüme,

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Nädalavahetusel oli lõokesetalv, sest mitmel pool Eestis sadas lund. Lõokesetalv on järeltalv, hiline lumeaeg kevadel või lumine hiliskevad (peale vahepealset paljasmaad). Üldiselt saabub lõokesetalv aprillis. Lõokesetalve on nimetatud veel lõo-, lõive-, lõivu- ja lõivotalveks. Näiteks on Setumaal öeldud, et „Lõotalv om ku peräst talvõ tulõ vil lumi maahha”. Pärast lõokesetalve järgneb pääsukesevilu (üheksa päeva pärast pääsukeste ilmumist kevadel). Kui esimene vilu on pääsukesevilu, siis teine vilu on saarepungavilu. Lõokesetalv võib kesta pikemat aega, vilud on aga lühiajalise

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Lause „Odratangupuder või või hapupiimaga” näitab, mis juhtub, kui sõnal on mitu tähendust – mõte võib kaduma minna. 1933. aastatel juhtis keelemees Manivalde Lubi „või” probleemile tähelepanu ajakirjas Olion. Lisaks juba mainitud lausele konstrueeris L

[caption id="attachment_470831" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Kaire Reiljan[/caption] Keelegurmaanidel on põhjust asuda vürtse segama ja sõnahõrgutisi looma, sest alanud on sõnavõistlus Sõnaus. Seekord otsitakse uusi eestikeelseid toidusõnu. Paremaid vasteid oodatakse näiteks sõnadele brunch, hot dog, šašlõkk, ketšup, borš, catering, regeneratiivne, kale ehk lehtkapsas. See, et mõned võõr- või tsitaatsõnad on juba juurdunud, ei tähenda, et me ei võiks neile sünonüüme leida. Näiteks on Tähekese ja Hea Lapse 2019. aasta võidusõna „suunamudija” nii suupäraseks muutunud ning eesti keelest sisuliselt tõrjunud influencer’i. Samal võistlustel otsiti vastet ka hot dog’ile.

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Juhan Hepner[/caption] Selle aasta üks uus sõna Sõnaveebis on „pusletama” ehk puslet laduma. Näitelauseks on toodud „See on mul juba neljas IKEA köök, mida ise kokku pusletada”. „Pusle” jõudis ÕSi argikeelsena 1999, tähenduseks oli mosaiikpilt, -mäng. Hiljem on pusle sünonüümiks lisatud ka killumäng. Leelo Tungla „Unehaldja killumängus” leiduvad luuleread „Unehaldja killumäng sinu silme ette laotub”. Kirjanik Ain Kaalep, kes on välminud näiteks „lõimima”, pakkus kunagi „pusle” asemel „paage” (omastavas „paake”). Kuigi „paage” võib tunduda tähenduselt läbipaistmatuna, oli Kaalepil aluseks Otto Wilhelm

[caption id="attachment_468559" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Juhan Hepner[/caption] Sõna „paast” tähendus on aja jooksul laienenud. Tänapäeval räägime näiteks digi- või sotsiaalmeediapaastust. Mida võiks aga tähendada „tormipaast”? „Tormipaast” pole kaugeltki mitte uudissõna. Tormipaast on olnud aeg, mil merel valitseb pikemat aega tuulevaikus. Sama nähtuse kohta on kasutatud ka sõnu „tuulepaast” ja naljatlevalt „prussaka paast”. Lääne-Eestis ja saartel on öeldud hoopis „tuulpidu”. Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on lause „Olime eile laevaga tuulpeos”. Kui tuult pole, on meri pleekvaikne. Nii et teinekord võib ka meri paastuda.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Otto Wilhelm Masing tegeles aktiivselt eesti keele arendamise ja sõnaloomega. Päris palju sõnu moodustas Masing liidete abil. Üks selline on Masingu loodud „kiidik”. Kiidik tähendab kiitlejat.

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Juhan Hepner[/caption] Uudissõnad näitavad, millised teemad on parajasti ühiskonnas aktuaalsed. 2025. aastal lisati Sõnaveebi üle 200 uue sõna; sel aastal on uute sõnade arv ületanud juba saja piiri. Üheks lisatud sõnaks on „jääturist”. „Jääturisti” levikule lükkasid hoo sisse tänavused ametlikud ja mitteametlikud jääteed. Lääne Elus mainiti, et Eestis oli lõppeval talvel suisa maailma pikim avamere jääteede võrgustik. Ometi pole „jääturist” päris uus sõna. Näites kirjutati 2014. aastal: „Merejääl kiiruskatseid korraldavad „jääturistid” ei ole kuigi teretulnud nähtus.” Raamatus „Elutee. Hiiumaa jääteed

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kuidas tähistada emakeelepäeva? Logofiilidele kuluks marjaks ära üks sõnakimp. Johannes Aavik kinkiski Marie Underile 1944. aastal üle 80 uudissõna. Need olid käsitsi kirjutatud ja mahutatud seitsmele lehele. Pealkirjaks oli „Kimp uusi sõnu Marie Underile”. Kõik kimbuks seatud sõnad ei olnud uudissõnad, sest paljud neist oli Aavik juba varem välminud, näiteks „naum” (puuvili). Kuid oli ka uuemaid sõnu, näiteks „numelema” (kõhklema). Keeleteadlane Paul Saagpakk, kes on palju Aaviku loodud sõnu kasutanud, on kirjutanud, et „ta numeles, kas see ettepanek vastu võtta”. Kimbus oli ve