Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_470831" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Kaire Reiljan[/caption] Keelegurmaanidel on põhjust asuda vürtse segama ja sõnahõrgutisi looma, sest alanud on sõnavõistlus Sõnaus. Seekord otsitakse uusi eestikeelseid toidusõnu. Paremaid vasteid oodatakse näiteks sõnadele brunch, hot dog, šašlõkk, ketšup, borš, catering, regeneratiivne, kale ehk lehtkapsas. See, et mõned võõr- või tsitaatsõnad on juba juurdunud, ei tähenda, et me ei võiks neile sünonüüme leida. Näiteks on Tähekese ja Hea Lapse 2019. aasta võidusõna „suunamudija” nii suupäraseks muutunud ning eesti keelest sisuliselt tõrjunud influencer’i. Samal võistlustel otsiti vastet ka hot dog’ile.

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Juhan Hepner[/caption] Selle aasta üks uus sõna Sõnaveebis on „pusletama” ehk puslet laduma. Näitelauseks on toodud „See on mul juba neljas IKEA köök, mida ise kokku pusletada”. „Pusle” jõudis ÕSi argikeelsena 1999, tähenduseks oli mosaiikpilt, -mäng. Hiljem on pusle sünonüümiks lisatud ka killumäng. Leelo Tungla „Unehaldja killumängus” leiduvad luuleread „Unehaldja killumäng sinu silme ette laotub”. Kirjanik Ain Kaalep, kes on välminud näiteks „lõimima”, pakkus kunagi „pusle” asemel „paage” (omastavas „paake”). Kuigi „paage” võib tunduda tähenduselt läbipaistmatuna, oli Kaalepil aluseks Otto Wilhelm

[caption id="attachment_468559" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Juhan Hepner[/caption] Sõna „paast” tähendus on aja jooksul laienenud. Tänapäeval räägime näiteks digi- või sotsiaalmeediapaastust. Mida võiks aga tähendada „tormipaast”? „Tormipaast” pole kaugeltki mitte uudissõna. Tormipaast on olnud aeg, mil merel valitseb pikemat aega tuulevaikus. Sama nähtuse kohta on kasutatud ka sõnu „tuulepaast” ja naljatlevalt „prussaka paast”. Lääne-Eestis ja saartel on öeldud hoopis „tuulpidu”. Andrus Saareste „Eesti keele mõistelises sõnaraamatus“ on lause „Olime eile laevaga tuulpeos”. Kui tuult pole, on meri pleekvaikne. Nii et teinekord võib ka meri paastuda.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Otto Wilhelm Masing tegeles aktiivselt eesti keele arendamise ja sõnaloomega. Päris palju sõnu moodustas Masing liidete abil. Üks selline on Masingu loodud „kiidik”. Kiidik tähendab kiitlejat.

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto Juhan Hepner[/caption] Uudissõnad näitavad, millised teemad on parajasti ühiskonnas aktuaalsed. 2025. aastal lisati Sõnaveebi üle 200 uue sõna; sel aastal on uute sõnade arv ületanud juba saja piiri. Üheks lisatud sõnaks on „jääturist”. „Jääturisti” levikule lükkasid hoo sisse tänavused ametlikud ja mitteametlikud jääteed. Lääne Elus mainiti, et Eestis oli lõppeval talvel suisa maailma pikim avamere jääteede võrgustik. Ometi pole „jääturist” päris uus sõna. Näites kirjutati 2014. aastal: „Merejääl kiiruskatseid korraldavad „jääturistid” ei ole kuigi teretulnud nähtus.” Raamatus „Elutee. Hiiumaa jääteed

[caption id="attachment_468561" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Juhan Hepner[/caption] Kuidas tähistada emakeelepäeva? Logofiilidele kuluks marjaks ära üks sõnakimp. Johannes Aavik kinkiski Marie Underile 1944. aastal üle 80 uudissõna. Need olid käsitsi kirjutatud ja mahutatud seitsmele lehele. Pealkirjaks oli „Kimp uusi sõnu Marie Underile”. Kõik kimbuks seatud sõnad ei olnud uudissõnad, sest paljud neist oli Aavik juba varem välminud, näiteks „naum” (puuvili). Kuid oli ka uuemaid sõnu, näiteks „numelema” (kõhklema). Keeleteadlane Paul Saagpakk, kes on palju Aaviku loodud sõnu kasutanud, on kirjutanud, et „ta numeles, kas see ettepanek vastu võtta”. Kimbus oli ve

[caption id="attachment_363420" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] 2. märtsil möödus 140 aastat Friedebert Tuglase sünnist. Tuglase tekstide stiiliilma on võrreldud astumisega lilleaeda, kust võib leida roose, iiriseid, hiidsõnajalgu ja palju muud. Tuglas oli sõnadega maalija, kelle palett oli rikas värvivarjunditest. Johannes Semper on kirjutanud, et „impressionistina asetab ta ühe laigu teise kõrvale” ja „laused järgnevad üksteisele kui kõrvusäet värvitäpid”. Värvivarjundite sõnadesse põimimisel oli Tuglas nüansirohke: koorkollane mantel, pimpinell-rooside värvi alusriided, karmiinpunased huuled, tõrvmust maapind jm. Paljudes Tuglase novellides leidub haaravaid looduspilte: „Päikesepaiste värisevad lapid langesid kollasele liivale”, „Sood

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Veebruari tuntakse küünlakuuna. Samas on mitmed veebruari rahvapärased nimetused seotud kriimsilmadega, näiteks hundikuu, soekuu ja soesõidukuu. Hundikuu nimetus tuleneb sellest, et veebruaris on metsatöllude jooksuaeg. Ka soesõidukuu viitab hallivatime

[caption id="attachment_322626" align="alignnone" width="1500"] Kiluvõileivad. Foto Piret Pärnapuu[/caption] Kiluvõileib kuulub Eesti sünnipäeva pidulauale. Eestikeelses kirjasõnas on teadaolevalt esimest korda kilu maininud Otto Wilhelm Masing ajalehes Marahwa Näddala-Leht aastal 1825. Masing kirjutas: „Nendaks on ka luggu killoräimega.” Etümoloogiasõnaraamatu järgi võib „kilu” tuleneda samast tüvest, millest pärinevad „kilama” ja „kile”. Keeleteadlane Andrus Saareste on pakkunud, et nimetus viitab kilu väiksusele. Ta on meenutanud: „Kui kord õhtulauas minu 5-aastane poeg küsis kala ja temale pakuti laual olevat kilu, siis ta põlglikult tähendas: „See pole ju kellegi kala, see on n

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="1920"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Praegu on Haapsalus palju kuuruspäid. Lumehange on murretes nimetatud erinevalt ning hangel ja hangel on tehtud vahet. Martnas ja Lääne-Nigulas on kutsutud väikest lumehange „kuuruspeaks”. Kuusalu kandis on „kiduhang” kõva lumehang. Samas „nagadik” tähendab pikka ja kitsast lumehange. Lõuna-Eestis on lumehange kohta öeldud hoopis „kuur”, lisaks „kupan”. Lumehanged jääl on „vahkad”, Kihnus on poolsulanud lumehang „koli” (omastavas „kolju”). Lumehangedega on seotud mitmeid ütlusi, näiteks „jäin aia ja hange vahele” (lageda taeva alla), „ega ma teda hange vahelt lähe võtma” (ega ma