Läänemaa gümnaasiumides tegi eile 217 abiturienti eesti keele lõpueksamit

Eesti keele riigieksam Noarootsi gümnaasiumis. Foto: Arvo Tarmula

„217 oli nimekirjas, mõni kindlasti puudus,” ütles Lääne maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Anneli Vaarpuu eile Lääne Elule.

Enim oli eksamitegijaid Läänemaa ühisgümnaasiumis, kus esimesele riigieksamile tuli 93 õpilast. Kolmes paralleelklassis õpib selles koolis 90 õpilast. Kolm inimest on eksami sooritanud küll eelmistel aastatel, kuid nad üritavad tänavu saada parema tulemuse.

Vaarpuu hinnangul oli varem lõpetanuid Läänemaa koolides kokku kuus või seitse.

Kõik Läänemaa abituriendid tegid täna emakeele eksami, keegi ei teinud eesti keele kui teise keele eksamit. Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse funktsionaalset lugemis- ja kirjutamisoskust. Lugemisosas peab õpilane lahendama kolm analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvat ülesannet. Alustekstideks oli katkend Juhan Kivirähki näidendist „Kevadine Luts”, Jürgen Rooste luuletus „Rahvaloendaja”, publitsistikast David Vseviovi „Kas ajalugu tunneb usaldust?” ning populaarteaduslik Alar Karise artikkel „Oma hing ja võõras keha; oma keha, kelle hing?”

Eksami teises osas tuli kirjutada umbes 400sõnaline lühikirjand. Õpilased võisid analüüsida Eesti elu ja käsitlemist nüüdisaja kirjanduses ja filmikunstis, käsitleda Eesti rahvastiku vähenemist ja paiknemisest tingitud probleeme, analüüsida riikidevahelisi suhteid nüüdisaegses maailmas või arutleda, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega.