Kaitseliitlased harjutasid roheliste mehikestega toimetulekut

Eelmised pühapäeval "sõdisid" Pärnu kaubasadamas Lääne maleva kaks kompaniid omavahel: "pahad" ehk kergejalaväekompanii oli hõivanud kaubasadama ja lahingkompanii läks sadamat vabastama. Fotod: Silver Hinno

Läinud nädalavahetusel käis Pärnu linnas ligi 1300 võitlejaga mängusõda ehk suurõppus Orkaan, läänlasi lõi seal kaasa 180 ringis.

Kaitseliidu Lääne malevast osales kolme maleva ühisõppusel lahingkompanii nooremleitnant Madis Minteli juhtimisel ja kergejalaväekompanii koos Toomapojaks ristitud soomukiga leitnant Aadi Nuudi juhtimisel.

Haapsalust hakkasid autokolonnid Pärnu poole liikuma reede hilisõhtul. Südaööks jõuti Pärnu külje alla Surju, kus tuli telklaager üles lüüa. Selleks umbes tund. Pärast seda jäi veel mõni tunnike tukkumiseks. Lahinguks tuli valmis olla hommikul kell 7, rünnakud algasid kell 8 ja kestsid pimedani.

Õppuse stsenaariumi kohaselt oli riigis rahuaeg, aga mingid rohelised mehikesed olid Pärnus hõivanud kolm objekti: endise sõjaväelennuvälja, Tammsaare puiestee kasarmud ja kaubasadama. Politsei oli esitanud kaitseliidule ametiabi korras taotluse need objektid vabastada, kirjeldas Lääne maleva pealik major Mehis Born.

Rohelisi mehikesi etendas igast malevast üks kergejalaväekompanii. Neid pidid välja tõrjuma kolm lahingkompaniid, kes käisid laupäeval ja pühapäeval objekte kordamööda ründamas. Pühapäeval said läänlaste kaks kompaniid ka omavahel madistada.

„Läänlased läksid pühapäeval läänlaste vastu, püüdes vabastada ikkest kaubasadamat,” ütles Born.

Sadama hõivanuil tegi lahingus kaasa soomuk Toomapoeg, ründajail olid soomlaste Pasi-soomukid. Sadamat kaitsnud rohemehikesed võisid kasutada ka õhulööke. Lahingut jälginud Mehis Borni sõnul kutsuski kompaniiülem Aadi Nuut appi õppereaktiivlennuki L-39.

„Lennuk tuli, pikeeris päriselt ja n-ö pommitas, vahekohus pani kirja, et visatud on pomm ja auk on järel,” kirjeldas Born oma silmaga nähtut.

Borni sõnul ei ole ta varem nii intensiivset õppust Orkaanil veel näinud.

„Päev oli kurnav, õhtul sai puhata ja riideid kuivatada, aga lõdvaks lasta ei võinud, sest laagreid tuli kaitsta ja valvata, ” ütles Born.

Peale kompaniide tegutsesid õppusel veel võitlusgrupid ja luurerühmad, aga nendest Born ei räägi, sest see kõik on „riigisaladuse looriga kaetud”.

Borni sõnul on malevate koostegutsemisest alati midagi õppida. Igal maleval on midagi uut, millest tasub eeskuju võtta. Välja tulevad ka oma maleva vead ja katmata alad.

„Nii on iga õppus uue algus, millegi parandamine ja lihvimine,” ütles Born.

Nädalavahetuse torm ja üleujutus mõjutas õppust nii palju, et kohe pärast lõpurivistust algas läänlastel ettevalmistus, et minna Haapsalus appi oodatava üleujutuse korral. Üleujutust oli oodata pühapäeva hilisõhtuks, selleks ajaks pidid inimesed ja masinad kohal olema. Läänlastest võitlejad said õhtul siiski oma koju, sest parvlaevad ei käinud ja Haapsallu lõksu jäänud hiidlased jäid tormivalvesse. Lõpuks jäi suur üleujutus tulemata ja kaitseliidu abi vaja ei läinud.

„Kui üleujutus oleks varem tulnud, oleks õppus katkestatud ja lastud meid aegsasti reaalse kriisiga tegelema,” ütles Born.

Borni sõnul jalaväelane ilma üle ei kurda ja Orkaan pandigi seepärast detsembrisse, et testida malevate võimekust ja leida vigu.

„Selleks on vaja raskemaid olusid,” sõnas Born. „Läänlaste kohta on tagasiside olnud positiivne. Senini on ainult kiidusõnu kuulda.”

„Võttes arvesse maailmas toimuvat, on väga oluline, et kaitseliitlased oskaksid tegutseda ka linnatingimustes ning inimesed harjuksid sellega ära," selgitas Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil õppuse tagamaad.

4.-6. detsembril peetud Orkaan on Pärnumaa, Saaremaa ja Lääne maleva ühisõppus. Seda peeti tänavu 10. korda.

Õppusest võttis osa peaaegu 1300 kaitseliitlast, kaitseväelast ja Läti vabatahtlikku, kes harjutasid kontrollpunktide rajamist, patrullimist linnatänavatel jt linnalahingu elemente. Kaasatud oli ka Scoutspataljon ja Eesti õhuvägi.

Fotod: Silver Hinno