Homme tähistatakse vastupanuvõitluse päeva

Mälestustahvel Otto Tiefi valitsusele Mäevalla palvemaja seinal. Foto Urmas Lauri

22. septembril tähistatakse riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse päeva, ka Otto Tiefi valitsuse päeva – selle päevaga teadvustatakse 70 aastat tagasi Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukkutamist. 

Vastupanuvõitluse päeva üritusi jagub ka Läänemaale. 

Kl 13.30 käiakse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi korraldusel Kirblas prof. Jüri Uluotsa kalmul, et anda au toonasele riigipea kohusetäitjale ja valitsuse moodustajale.

Kl 14.45 algab mälestushetk Põgari palvemajas, kus laulab Ridala põhikooli lasteansambel ja kl 15.45 süüdatakse Ridala kirikus küünlad Ridala valla ainsa vabadussõja mälestusmärgi jalamil.

Haapsalus toomkirikus algab 18 riigivanemate mälestusteenistus, kus EELK  peapiiskop Andres Põder süütab 16 nimelist küünalt – üks iga manalas viibiva riigivanema-riigipea mälestuseks. Kõnelevad Lääne praostkonna praost assessor Tiit Salumäe ja K. Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Muusikaga teenivad organist Lia Salumäe, solist Martin Karu ja klaveril Sirje Kaasik.

Tallinnas algavad vastupanuvõitluse päeva üritused hommikul kell 7.05, mil Eesti lipu heiskab Pika Hermanni torni Tallinna 21. kooli liputoimkond. 

Kell 9 asetatakse Vabadussõja Võidusamba jalamile pärjad Eesti rahvalt. Sellele järgneb kell 10 akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide austusavaldus Otto Tiefi valitsuse liikmetele Tallinna Metsakalmistul, kus süüdatakse küünlad Tiefi valitsuse mälestusmärgi juures.

Kell 10.30 toimub Tallinna Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse kenotaafi juures mälestustalitus, kus seitsme aastakümne tagust meenutavad elavad tunnistajad Agu Kull ja Heli Susi.

Kell 18.30 toimub akadeemiliste organisatsioonide rongkäik, mis päädib kõnekoosolekuga Vabaduse väljakul kell 19.

22. septembrit peetakse riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana Riigikogu otsusel seitsmendat aastat. 

Otto Tiefi valitsuse nimetas 18. septembril 1944 ametisse Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots. Kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva.

22. septembril, vaid mõni tund enne nõukogude vägede Tallinna jõudmist lahkusid valitsuse liikmed pealinnast ja valitsus kogunes Läänemaale Puise randa Põgari külla, et oodata evakueerimiseks lubatud kiirkaatrit Rootsist. 

Põgaris, Mäevalla palvemajas pidas Otto Tiefi Valitsus ka oma viimase koosoleku.  

Tiefi valitsusest sai alguse Eesti Vabariigi valitsuse tegevus eksiilis, mis andis 1990. aastate alguses täiendava poliitilise ja õigusliku argumendi Eesti Vabariigi taastamiseks järjepidevuse alusel. Otto Tiefi valitsuse moodustamine  on sümboolse tähtsusega samm Eesti iseseisvuspüüdluste ja võõra võimu vastu võitlemises.