Avarii Lihulas. Foto: PPA
Iga liikleja või sõitja on kohustatud abistama liiklusõnnetuses kannatada saanud abitus seisundis olevat inimest ja teavitama sellisest inimesest viivitamatult häirekeskust. Eluohtlikus seisundis olevale inimesele abi andmata jätmise eest õnnetuse korral, kui abi andmine oleks olnud võimalik ilma abistajat ennast ohtu seadmata võidakse karistada kriminaalkorras.
Juhi kohustused liiklusõnnetuse korral
Juht peab sõiduki peatama võimalikult kiiresti. Sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid juhul:
- kui transporditakse kannatanut haiglasse.
- kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on mõlemal juhil tunnistajate juuresolekul tähistatud sõiduki ja esemete asend ja jäljed teel.
- Juht ei tohi enne sündmuskohal asjaolude välja selgitamist tarvitada alkoholi, narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud arsti ettekirjutusel vältimatu abi korras. Kannatanutega liiklusõnnetuse korral (kui inimene on saanud vigastada või surma) on liiklusõnnetuses osalenud juht kohustatud:
- tagama sündmuskoha ohutuse
- teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust, tegutsema vastavalt sealt saadud korraldustele
- andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires
- kirjutama üles pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid.
Kui sündmuskohalt ei õnnestu häirekeskuse teavitamine ning juhul ei õnnestu ka korraldada muul viisil kannatanu transportimist haiglasse kiirabiga, tuleb kannatanu haiglasse viia oma sõidukiga kui transportimine ei ole kannatanule ohtlik. Haiglas peab juht kannatanu vastuvõtnud isikule teatama kirjalikult oma nime, kontaktandmed ja sõiduki numbri ning naasma viivitamatult liiklusõnnetuse sündmuskohale.
Juhi kohustused kannatanuteta liiklusõnnetuse korral
Kui liiklusõnnetuses ei ole kannatanuid ja on põhjustatud vaid varaline kahju, liiklusõnnetuses osalenud juhid/juht ja varalise kahju saajad on vastutuse küsimuses ühel meelel, peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid/juht ja kahju saajad vormistama ning allkirjastama kirjaliku dokumendi, milles peavad olema järgmised andmed:
- liiklusõnnetuse toimumise aeg ja koht;
- sõidukite omanike andmed (nimi, aadress, telefon);
- sõidukite juhtide andmed (nimi, aadress, telefon, juhiloa või isikut tõendava dokumendi nimi ja number);
- liiklusõnnetuses osalenud sõidukite registriandmed (mark, mudel, reg märk, tehasetähis);
- kindlustusandjate andmed (kindlustusandja nimi, poliisi nr, kehtivusaeg);
- võimalike tunnistajate andmed;
- liiklusõnnetuse lühikirjeldus ja skeem, millel on näidatud sõidukite asukohad ja liikumistrajektoorid;
- osaliste allkirjad;
- liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi allkiri selle kohta, et ta põhjustas liiklusõnnetuse.
Koostatud dokumendist jääb igale osalejale (kannatanule) üks eksemplar. Kui eelkirjeldatud tingimused on täidetud, ei ole liiklusõnnetusest tarvis politseile või häirekeskusele teatada.
Liiklusõnnetusest politseile teatamine on kohustuslik, kui
- vastutuse küsimuses on juhtide ja/või kannatanute vahel lahkarvamusi.
- liiklusõnnetuses osalejatel ei õnnestu või ei ole võimalik sündmuskohal koostada kahju põhjustamise eest vastutava isiku ja osaliste andmetega kirjalikku dokumenti või saada sellele mõne osaleja allkirja.
- kahju saaja ei ole teada või teda ei ole sündmuskohal (näiteks parkivale sõidukile otsasõit, haljastuse kahjustamine jms).
- varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.
Liiklusõnnetusest politseile teatamata jätmise eest, kui teatamine oli kohustuslik, võidakse karistada väärteokorras arestiga, rahatrahviga või juhtimisõiguse äravõtmisega.
Kindlustusandja poole pöördumine
Pärast liiklusõnnetuse kohta kirjaliku teate vormistamist peavad juhid ja kannatanud esimesel võimalusel pöörduma liikluskindlustusega tegeleva kindlustusseltsi (soovitavalt liiklusõnnetuse põhjustaja kindlustusseltsi) või Eesti Liikluskindlustuse Fondi poole ja esitama sõidukid ülevaatuseks ning andma vajadusel täiendavad seletused liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Liikluskindlustuse seltsi ei pea juhid ja kannatanud pöörduma koos ega üheaegselt.
Kannatanu (sõiduki juht) peab esimesel võimalusel isiklikult või esindaja kaudu teatama liiklusõnnetusest suuliselt või kirjalikult mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale (kindlustusfirmale) või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Liikluskindlustuse alusel hüvitab kindlustusandja liiklusõnnetuse põhjustaja tekitatud liikluskahju teisele isikule.
Liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik (juht), samuti isik, kes ei tea, kas ta on liikluskahju tekitaja või kannatanu, peab liiklusõnnetusest teatama mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust oma kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, siis tuleb seda kindlustusandjale või Eesti Liikluskindlustuse Fondile tõendada. Toimunu kohta tuleb esitada kirjalik seletus ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses.
Vaidlus kindlustusandjaga
Kui kindlustusandja on teinud otsuse, millega asjaosaline ei ole rahul, tuleb esmalt püüda kindlustusandjaga läbi rääkida ja kokkuleppele jõuda. Kui see ei õnnestu, saab vaidluse lahendamiseks pöörduda kindlustuse vaidluskomisjoni poole. Vaidluse lahendamine vaidluskomisjonis on pöördujale tasuta.
Maano Saareväli, kannatanuabi.ee; Eesti Liikluskindlustuse Fond
