Mai lõpus korraldab Eesti Ettevõtlike Noorte Koda Eesti eri paigus taas konturirottide jooksu. Haapsalus toimuva jooksuga juhitakse tähelepanu spordi erisoodustusmaksule ja toetatakse Haapsalusse Viigi randa tee ja silla rajamist, et ratastoolis ja liikumispuudega inimestel oleks võimalik randa pääseda.
„Mõte sellel aastal liikumispuuetega inimeste toetuseks midagi teha tuli sellest, et meil on kojas inimene, kes ise ratastooliga sõidab ja erinevatele kohtadele ligipääsetavuse teemaga lähedalt kokku on puutunud,“ ütles Haapsalu Rat Race 2014 projektijuht Maris Saar. „Tuli välja, et Haapsalus pole ühtegi randa, kus oleks võimalik ratastooliga veeni pääseda. See on just selline probleem, millele muidu ei oskakski tähelepanu pöörata kui asjaga kokkupuutuv inimene seda välja poleks toonud.“
2014. aasta on Eestis kuulutatud ka liikumisaastaks, nii et algatus on igati asjakohane.
30. mail kell 15 algaval jooksul läbib suur hulk kostümeeritud rõõmsameelseid kontoritöötajaid põneva raja, mis kulgeb läbi Haapsalu väikeste tänavate ja Promenaadi. Pealtvaatajad saavad nautida meeleolukat lavaprogrammi, mida juhib Marko Matvei ja kus lavale tuleb Elmar Liitmaa ansambel „Ajaratas halastamatult veereb, ei teda peatada saa.. eriti“.
Jooksule oodatakse osalema nii ettevõtete kui ka sõpruskondade ja MTÜ-de meeskondi. Osavõtutasu, mis ettevõtetele on 100 eurot ja sõpruskondadele-MTÜ-dele 60 eurot, kasutatakse heategevuseks.
Heategevusliku kontorirottide jooksu Rat Race korraldajaks on Eesti Ettevõtlike Noorte Koda ehk JCI Estonia. Eestis toimub Rate Race juba 13. korda, Haapsalus aga teist korda.
Eelmine kontorirottide jooks toimus Haapsalus 2012. aastal ning siis toetati kogutud rahaga Läänemaa Spordikooli andekate õpilaste õppemaksude tasumist.
Wikipedia andmetel kasutatakse terminit rat race liigse töötegemise kirjeldamiseks, mida on võrreldud lõputult jooksurattas jooksmisega. Rat Race on kontoriinimeste meelelahutuslik ja heategevuslik jooks, kus kostümeeritud valgekraed veedavad head tehes sportliku päeva kolleegidega.
Fotod: Mihkel Puls
Tere Tiia
Päris ise me seda ei leiutanud. Rääkisime enne ka linna esindajate ja Läänemaa Puuetega Inimeste Kojaga ning kaalusime erinevaid võimalusi, ka kaldtee varianti. Lõpuks otsustati, et selline istukil vees olemise variant (esimeselt pildilt pole ilmselt kõige paremini sellest aru saada, aga viimane iste on ikka rohkem vette planeeritud) on kõige parem, sest siis saab inimene ka iseseisvalt vette ja veest välja. Kaldtee puhul peaks inimene minema ratastooliga vette ning kuna Väikses Viigis pole magevesi, siis see rikuks ratastooli.
Antud pildil ei olnud näha ka vette planeeritud treppi 🙂
Kes aitab vette? Vaja on rännatakse meeskonda kes aitab vette ja ka veest välja nagu kogesime seda Prantsusmaal. Veest välja on tunduvalt raskem ronida. Selle peale peaks ka mõtlema, et kui keegi vette läheb, et siis ka veest tagasi saaks. Tundub, et leiutatakse aga ennem võiks ikka nõu küsida. Kui on tegemist avaliku rannaga, siis on ka rannavalve koos päästerõngastega. Pigem võiks sellise kaldtee teha vette sisse ja koos käsipuudega, millele vajadusel toetada. Raha kogumine on väärt idee aga enne projekteerimist tasuks otsida ka europrojektide võiamlusi, sest neid on selles linnas varemgi tehtud.
Väärt idee!