Roomet Priimägi on oma otsuses kindel. “Tahan näha oma lapsi kasvamas, nendega koos olla,” rääkis 16 hooaega Eesti meistriliigas mänginud mees. Roomet Priimägi on ka Eesti rahvuskoondises viis hooaega mänginud. Kolmel korral oli tal võimalus minna mängima välisklubisse.
“Arvan, et olen teinud ära suure töö ja lõpetan hea tundega,” nentis Priimägi.
Kullamaa keskkooli õpetaja Reet Priimägi on poja üle uhke. “Muidugi olen tema üle uhke, nii nagu oma teiste lastegi üle,” rääkis ema. “Roomet oli lapsena väga elav ja tegus. Olen rahul et ta tegi paljusid alasid. Ise oleks tahtnud, et ta oleks jäänud odaviske juurde. Olen väga tänulik tema treeneritele Ants Kuusbergile, Peep Jõeveele ja ka Endel Susile, kes temaga noorusajal tegelesid. See on suur töö. Ta on tubli poiss.”
Hanila vallast Kõmsi külast pärit Vaido Veek tegi aga kiire ja tõsise tähelennu tippvõrkpalli.
“Nii palju on räsimisi ja vigastusi olnud, ei taha 40aastaselt ratastoolis olla,” ütles Vaido Veek. “Olen oma tehtuga rahul, muidugi kahju, et natuke vara lõpetan, aga mis parata.”
Vaido Veegi tähelend oli tõesti kiire. Alles 10. klassis võrkpalliga lähemalt tutvust teinuna tegi ta nii kiire hüppe meistrisarja. Ta mängis end kahel aastal järjest Schenker-liiga sümboolsesse koosseisu (koos Roometiga Priimägiga) ja oli ka selle liiga kõige kõrgema rünnakuprontsendiga võrkpallur üldse. Samuti sai ta nuusutada ka Eesti koondise õhku.
“See on tema otsus ja ma austan seda. Vigastused on tõsised asjad,” lausus Vaido ema Liia Veek. “Vaido muutis kogu meie suguvõsa elustiili. Olime paljudel mängudel suure sugulaskonnaga kohal ja see teeb rõõmu. Olen rõõmus ja uhke, et ta tõusis nii kiiresti tippu ja meistrisarja, kõigest kolme aastaga.”
“Olen tänulik kõigile, kes aitasid treeneritele, kodule, esimesele treenerile,” ütles Vaido Veek.
Ka kõik läänlastest spordisõbrad tänavad meie kaht tublit spordisangarit. Maapiirkonnast võistkonnaalal jõuda Eesti absoluutsesse tippu on suur saavutus.
Jaanus Getreu
Kahju kyll , millest edaspidi lugu teha…